/nginx/o/2016/09/22/5870569t1h8cb1.jpg)
President Toomas Hendrik Ilves ütles eile õhtul Ameerika Ühendriikides New Yorgis ÜRO peaassambleel peetud kõnes, et maailmaorganisatsioon pole suutnud kriisidele tõhusalt reageerida, ning kui ÜRO ei hakka jõuliselt tegutsema, kaotab ta oma tähtsuse.
«Täna näeme tekkivat, ägedat või külmutatud konflikti peaaegu igal pool, kuhu vaatame. Nii, nagu vajame [konfliktidega toime tulemiseks] rahvusvahelist õigust, vajame ka vahendeid selle jõustamiseks. Kui ÜRO ei hakka jõuliselt tegutsema, kaotab ta aja jooksul oma tähtsuse,» ütles Ilves ÜRO 71. peaassamblee üldarutelul peetud kõnes.
President rõhutas, et põhiline ÜRO-vastane kriitika tuleneb julgeolekunõukogu suutmatusest praegu reageerida suurtele kriisidele. Tema hinnangul peaks ÜRO ideaalis olema esimene organisatsioon, kes üleilmse probleemi korral lahenduse välja pakub. «See ei peaks olema viimane abinõu, kui kõik teised võimalused on ammendatud,» nentis Eesti riigipea.
Ta meenutas, et kui astus kümme aastat tagasi presidendiametisse, oli maailm palju stabiilsem: «Ei olnud majandus- ega rändekriisi, praeguseid konflikte Lähis-Idas või Venemaa agressiooni Gruusia ja Ukraina suunal. Tollal päevakorral olnud probleemid, näiteks terrorism, ränne, kliimamuutused ja küberjulgeolek, on muutunud teravamaks ning nende lahendamise vajadus märksa pakilisemaks.»
Eesti riigipea hinnangul ei oleks saanud kõiki nüüdseid konflikte ja kriise ära hoida.
«Kuid olen veendunud, et paljude konfliktide mõju oleks saanud leevendada, kui oleksime tegutsenud kiiremini ja kui oleksid olnud olemas asjakohased vahendid,» rõhutas Ilves ning meenutas, et ÜROs 2008. aastal peetud sõnavõtus, pärast Venemaa sissetungi Gruusiasse, hoiatas ta rahvusvahelise õiguse valikulise kohaldamise eest.
«Ilmselgelt rikuti Gruusiasse sissetungimisel rahvusvahelist õigust. Kuus aastat hiljem – aastal 2014 – nägime samasuguse käitumisviisi kordumist Ukrainas. Esimest korda pärast Teist maailmasõda oli Euroopa piire jõuga muudetud. ÜRO põhikirjas sätestatud põhimõtteid rikuti jultunult, kuid ÜRO ei suutnud tõhusalt reageerida,» ütles president.
Ta lisas, et Venemaa agressioon Ukrainas jätkub, territooriumid Gruusias ja Ukrainas on jätkuvalt okupeeritud sõjaliste jõudude poolt, külmutatud konfliktid jätkuvad Mägi-Karabahhis ja Transnistrias.
Ilves rääkis oma kõnes ka kogu maailma mõjutavast rändeprobleemist, rõhutades, et see on kõikide riikide ühine probleem.
«Sisserände keskmes on rändajatest lapsed. Rändeteel olevad või rändest muul viisil mõjutatud lapsed on kõige kaitsetum rühm,» ütles riigipea. Tema sõnul on oluline võimaldada pagulaslaagrites elavatele lastele ligipääs hariduse omandamisele, sest haridusest ilmajäämine piirab pagulastest ja varjupaigataotlejatest laste väljavaateid ning suurendab võõrandumise riski.
Ilves mainis oma sõnavõtus ka eelmisel aastal riikide poolt vastu võetud säästva arengu eesmärke ja säästva arengu tegevuskava aastani 2030, märkides, et Eesti jaoks on üheks oluliseks eesmärgiks meetmed, mis tagavad ühiskonnas inimestele võrdsed võimalused sõltumata nende soost.
Samuti kutsus ta rahvusvahelist üldsust kiiremini rakendama ÜRO tegevuskava, mis käsitleb ajakirjanike turvalisust, nimetades eelisküsimuseks õigust arvamus- ja sõnavabadusele nii internetis kui ka mujal.