/nginx/o/2016/09/13/5828403t1h8509.jpg)
TNS Emori viimastel päevadel läbi viidud presidendivalimiste teemalisest veebiküsitlusest selgus, et Marina Kaljuranda soovib presidendina näha koguni 43,5 protsenti inimestest. Talle järgnevad oluliselt väiksema toetusega Siim Kallas ja Mailis Reps.
Veebiküsitlus viidi läbi ühiskonnauuringute instituudi tellimusel 19.-21. septembrini 1051 Eesti kodaniku seas. Uuringu põhjal toetab Marina Kaljuranda presidendi ametikohale 43,5 protsenti kõigist vastanutest. Talle järgneb Siim Kallas, kelle toetusprotsent vastajate seas oli 17,8, ning kolmandal kohal oli Mailis Reps 12,2 protsendiga.
«Loetud päevad enne presidendivalimisi on Marina Kaljuranna toetus rahva seas jätkuvalt kõige kõrgem,» ütles ühiskonnauuringute instituudi analüütik Art Johanson. «Samas ei saa olla kindel, et rahva arvamus ühtib laupäevastel valimistel valijameeste omaga, seega on seis kõikide kandidaatide jaoks endiselt pingeline.»
Postimehe tellitud ja uuringufirma TNS Emor läbi viidud kolme nädala tagusest küsitlusest selgus, et Kaljuranda toetaks koguni 40 protsenti vastanutest. Veel augustis oli Kaljuranna toetus 30 protsenti ning Kallas oli 22 protsendini tõusnuna talle lähenemas. Loe lähemalt: Marina meeldib kõigile
TNS Emori sotsiaal- ja avaliku arvamuse uuringute ekspert Aivar Voog selgitas, et presidendieelistuste küsimuse sõnastus on võrreldav Emori varasema uuringuga, mis kajastas kogu elanikkonna eelistusi, kuid ühiskonnauuringute instituudi tellitud uuringu sihtrühm kajastab konkreetselt Eesti kodanike eelistusi.
Sel nädalal läbi viidud uuringuga sooviti välja selgitada ka Eesti kodanike arvamus presidendivalimiste korra kohta. Küsimusele «Kas Teie arvates peaks presidenti otse valima?» vastas 44 protsenti kõigist vastanutest «Jah, kindlasti» ning 33,9 protsenti «Pigem jah».
«Kokku ligi 78 protsenti inimestest sooviks võimalust ise presidenti valida, see on kindlasti mõttekoht seadusandjatele,» ütles Art Johanson. «Seekordsed presidendivalimised on veninud pikale ning olnud pidevalt meediatähelepanu keskpunktis. Inimesed on mitme kuu jooksul saanud jälgida erinevaid teledebatte, kuulata ja lugeda intervjuusid mitte ainult presidendikandidaatidega, vaid ka nende pereliikmetega – igaühel on olnud piisavalt palju võimalusi viia end kurssi presidendikspürgijate seisukohtade ja tegudega. Kahtlemata tekib inimestel seetõttu tunne, et olles niivõrd informeeritud, sooviksid nad oma hääle otsevalmistel lemmikkandidaadile anda.»
Veel uuriti küsitletutelt, kas nende arvates peaks presidendile võimu juurde andma. Ligi veerand vastanutest arvas, et seda tuleks kindlasti teha ja ligi 40 protsenti küsitletutest pigem pooldas ideed. «See tähendab, et kokku üle 62 protsendi inimestest sooviks anda Eesti presidendile senisest suurema võimu. Presidendikampaania käigus on olnud diskussioon presidendi institutsiooni tähtsuse üle täiesti erinevatest vaatenurkadest, kuid nende tulemuste põhjal saame öelda, et kodanikud tahaksid kokkuvõttes presidendi institutsiooni senist rolli suurendada,» lisas Johanson.