/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/04/28/169986t1h29a8.jpg)
Poolteist aastat tagasi Viljandimaal grillpidu pidanud noortegrupi juuresolekul jahipüssist tule avanud isa ja poja karistused jäävad nõusse, kuna riigikohus ei võtnud nende kaitsjate kassatsioonkaebusi esmaspäeval menetlusse.
Pidulisi püssiga hirmutanud isa ja poja karistused jäävad jõusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
60-aastane Aleksander Karro ja tema 22-aastane poeg Kert sattusid seadusega pahuksisse 2009. aasta 19. septembril, kui läksid Viiratsi vallas Tusti külas tülli kohaliku töökoja juures liha grillinud noortega. Isa ja poeg läksid ning tõid kodust registreerimata jahipüssi, sõitsid autoga tagasi noorteseltskonna juurde ja avasid nende juuresolekul tule. Tulistamise tagajärjel ei saanud küll keegi otseseid kuulitabamusi, kuid kaks kannatanut said väiksemaid vigastusi.
Kohtueelse uurimise lõppedes esitas Lõuna ringkonnaprokuratuur Karrodele süüdistuse tapmiskatses, lisaks sai Kert süüdistuse jahipüssi ja padrunite omadamises, Aleksander aga purjuspäi autojuhtimises.
Mullu juuni keskel säästis Tartu maakohus Karrosid siiski mõrvakatse süüst, mõistes nad süüdi hoopis relva kasutades avaliku korra raskes rikkumises. Samuti said nad karistada tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest ning Aleksander ka purjuspäi autojuhtimise eest.
Aleksander Karrole mõistis kohus kolmeaastase vangistuse, kuid koos talle varasema kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistusega peab ta kandma kolme aasta ja nelja kuu pikkuse vangistuse. Kert Karro sai samuti kolmeaastase vangistuse, millest kohe kandmisele kuulus kuus kuud ning ülejäänud vangistus mõisteti tingimisi kolmeaastase katsejaga.
Tartu ringkonnakohus muutis mullu 10. detsembril maakohtu otsust vaid osas, millega Karrod tunnistati süüdi avaliku korra raskes rikkumises relva kasutades. Ringkonnakohus tunnistas nad süüdi samas kvalifikatsioonis toimepanduna grupi poolt, muus osas ringkonnakohus maakohtu otsust ei muutnud.
Nii maa- kui ringkonnakohus leidsid, et mõrvakatsega siiski tegemist polnud. Maakohus leidis, et uuritud tõendite järgi ei olnud süüdistatavatel eesmärki kedagi tappa ning ringkonnakohus lisas, et süüdistatavate püssilasud ei ohustanud kohalviibinute elu, vaid olid suunatud maapinnale või õhku. Süüdistatavatel puudus ka ringkonnakohtu hinnangul tahtlus kedagi lasuga tabada.
«Üks kannatanu avastas hiljem armi vasakul jalal ja tema püksid olid katki, kuid ka jalal oleva kriimustuse osas ei ole kohtule esitatud ühtegi usaldusväärset tõendit, et see on tekitatud püssist lasuga. Kuna eeluurimisel ei selgitatud välja, kuidas või mil viisil need tekkisid, ei olnud võimalik seda enam teha kohtuistungil,» märkisid kohtud.
Lasust maha said mullaga pihta neli kannatanut, kuid kohtuistungil ei esitatud ühtegi tõendit, et Kert Karrol oli kavatsus ja soov kedagi neist tappa.
Karrode kaitsjad polnud rahul ka ringkonnakohtu otsusega, esitades kassatsioonkaebused riigikohtusse, kuid need ei saanud esmaspäeval menetlusluba ning seega isa ja poja süüdimõistmine jõustus lõplikult.