/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2009/11/02/259899t1hc917.jpg)
Eesti suursaadik NATO juures Jüri Luik rõhutas, et Eesti jätkab Afganistani abistamist ka pärast Eesti lahingüksuste lahkumist riigist.
Luik: meie tegevus Afganistanis ei lõpe sõdurite lahkumisega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meie tegevus Afganistanis ei lõpe lahingüksuste lahkumisega, julgeolekujõudude rahastamine jätkub, väljaõpe jätkub,» loetles Luik ETV saates «Välisilm».
«Meie täpne panus sõltub olukorrast aastal 2014. Sõltub sellest, millised on tolle hetke vajadused, millised probleemid Afganistani ees täpselt seisavad,» sõnas Luik.
«Aga mul pole kahtlust, et Eesti jätkab Afganistani toetamist,» kinnitas suursaadik.
Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots rääkis, et ISAFi ülema kindral David Petraeuse sõnul antakse lähitulevikus Afganistani julgeolekujõududele osa alasid riigis üle. «Ilmselt käib jutt pealinnast Kabulist, admiral James Stavridis on öelnud, et Kabulis on praegu rahulikum kui Bagdadis.»
«Neis riikides, kellel on kutselised armeed, kui mehed on ikka 3-4 korda juba roteerunud Afganistanis, siis on tüdimus, sõjaväsimus tekkinud. Ameeriklastel sisuliselt kümnes aasta käib,» sõnas Laaneots.
«ISAFi koosseisus on ligi 150 000 sõdurit, lisaks 162 000 meest Afganistani oma jõude – relvajõududest jätkub, et Talibaniga seotud probleeme lahendada, probleemiks on riigi tsiviilpoole areng, see on sõjaväe tegevusest oluliselt maas,» tõdes kaitseväe juhataja Laaneots.
Sõja võit tähendab kindrali hinnangul siiski sellist tulemust, et Afganistani armee kontrollib oma territooriumit ja riik toimib täiel määral – selle viimaseni jõudmine võib aga võtta aastaid.