/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2011/02/07/512007t1h1a0f.jpg)
Enam kui 4,6 miljoni euroga toetab riigi aetav heitmekvoodiäri Tartu koolide ja lasteasutuste energiasäästlikumaks remontimist, kuid linnajuhid hellitavad lootust, et heakskiidu saanud projektidele tuleb lisa.
Tellijale
Kvoodiäri toob remondiraha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Heakskiidu on saanud ligemale kolmandik Tartu linnavalitsuse koostatud nimekirjast, kus oli ühtekokku 41 objekti, taotluste kogusumma 264,7 miljonit krooni. Valitsuse heakskiidu on saanud seni 13 objekti, taotluste summa on 72,5 miljonit krooni,.
Koolidest kõige suurem osa terendab esialgu Kivilinna gümnaasiumile, mille vanemale majale on ette nähtud 13,8 miljonit krooni, uuemale majale 9,9 miljonit.
Vene lütseumi koolihoonele on ette nähtud 11,97 miljonit krooni.
Tartu rahandusvaldkonna abilinnapea Karin Jaanson ütles, et tõenäoliselt ei ole see summa lõplik, aga kui palju võiks lisa tulla, sõltub valitsuse otsustest ja heitmekvoodi müügi edenemisest.
Rahasumma on aga Tartule suureks abiks, seda on enam, kui oli tänavuses linnaeelarves haridusinvesteeringuteks üldse ette nähtud.
«See on kindlasti väga oluline, arvestades, et viimastel majanduslanguse aastatel, kus linna tulud on oluliselt vähenenud ja ka riigipoolsed toetused on märkimisväärselt kahanenud, on investeeringuteks jäänud väga vähe raha,» ütles Jaanson. «Oleme saanud teha kõige hädapärasemat avariiremonti. Ja mõned üksikud objektid tänu eurorahale. Tegelikult teame kõik hästi, et koolimajade ja lasteaedade olukord ei ole kiita. Mitmedki on tõsisemat remonti näinud aastaid tagasi.»
Tähtajad lühikesed
Heitmekvoodiäri miljoneid ei saa Tartu kasutada koolide remondiks oma parema äranägemise järgi. Ette on nähtud tööd, mis annavad energiasäästu – fassaadide, soklite või lagede soojustamine, keskküttesüsteemide kapitaalremont, mõnel pool ka ventilatsiooni remont ja akende vahetus. Kõne alla ei tule hoonete lausremont.
Peamisi valikukriteeriume oligi kaks: hoonete energiasäästlikkuse kasv ja sellest kasu saajate hulk.
Riik on ka ära määranud, et kõik remonditööd peab korraldama Riigi Kinnisvara AS.
Tartu linnavarade osakonna juhataja Kunnar Jürgenson viitas, et üks raskusi tööde korraldamisel on, et valdavalt on objektid projekteerimata, mis tähendab, et enne tegeliku remondini jõudmist kulub veel aega.
Ta avaldas lootust, et esimeste hoonetega algab töö tänavuse suve teisel poolel, kuid suurem osa fassaaditöid jääb kardetavasti ootama tuleva aasta suve.
Samas on tähtaeg lähedal, kõik tööd peavad olema lõpetatud järgmise aasta 30. novembriks.
Jürgenson osutas, et hoolimata võrdlemisi täpsest reglementeeritusest ei ole lõpuni selge, mille eest tohib maksta kvoodirahaga ja kustkohast jookseb piir, kust kaasnevate remonditööde eest tuleb maksta linnal.
Kvoodimüügi raha eest remontimine ei eelda linna omaosalust, kuid Jürgensoni sõnul on ilmne, et on töid, mis pole abikõlblikud, aga tuleb ära teha. Raha nendeks loodab ta Tartu tänavusest lisaeelarvest, põhiosas aga järgmise aasta linnaeelarvest.
«Eks küsimus ole, kui palju kohalik omavalitsus suudab juurde panna,» lausus Jürgenson.
Tööde alustamisega on tema sõnul aga kindlasti rutt: «Sellises mahus tööde tellimine võib tõsta ehituse hinda, sellega peab arvestama.»
Raha ka maakonda
Tartumaal saab Vara vald raha lasteaia-vallamaja-raamatukogu hoonele ning Luunja vald kohalikule keskkoolile, rahasaajate hulka on arvatud ka Melliste meditsiinikeskus ja Puhja lasteaed.
Jõgevamaa taotlustest on seni heakskiidu saanud Kuremaa tervisespordikeskus, Vaimastvere sotsiaalkeskus, Tiheda lasteaed, Pisisaare algkool, Adavere õpilaskodu, Esku raamatukogu, Lustivere hooldekodu ning Torma rahvamaja ja lasteaed.