/nginx/o/2011/02/07/511969t1h6dc3.jpg)
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikme Heljo Pikhofi hinnangul peaks olema riiklik järelevalve nii töötingimuste ja –suhete ning diskrimineerimise osas, kuid justiitsministri Rein Langi hinnangul pole see riigi ülesanne.
Heljo Pikhof: riik peaks uurima töökohal võrdset kohtlemist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pihkof tõi täna riigikogus esile, et võrdse kohtlemise seadus keelab töötajate diskrimineerimise rassi, rahvuse, etnilise päritolu, vanuse, puude, usulise või muu veendumuse, seksuaalse sättumuse alusel, kuid puutub riiklik järelevalve selle kõige täitmise osas.
Langi sõnul tundub talle mõnevõrra nostalgilisena lähenemine, nagu peaks riik kontrollima kõikide inimeste töötingimusi. Minister meenutas, et 2008. aasta detsembris võeti vastu uus töölepingu seadus, tunnustab töölepingu kuulumist võlaõiguslike lepingute hulka.
See aga tähendab omakorda, et põhiseadusest tulenevalt kehtib lepinguliste suhete puhul lepinguvabaduse põhimõte, mis kätkeb endas nõuet, et üksnes seal, kus see on hädavajalik, on seadusandjal õigus sätestada miinimumtingimusi, millest ei tohi kõrvale kalduda.
Langi sõnul on diskrimineerimise kahtluse korral osapooled vabad pöörduma oma õiguste kaitseks tööinspektsiooni, kohtu või õiguskantsleri poole.
«Senikaua kuni Reformierakond on riigis valitsuses, mingit sellist riiklikku bürokraatiat, mis hakkab järge vedama näpuga selle üle, ega kuskil ei ole diskrimineerivat suhet järsku ilmnenud, ei tule,» kinnitas Lang.
Tema sõnul on see eraõiguslike subjektide eraasi jälgida, et nendest lepingutest, mis sõlmitakse, kinni peetakse.
«Kui on alust arvata, et on tegemist diskrimineerimisega, siis selleks on õiguskaitse saamise võimalused täna Eestis täiesti piisavad,» lisas ta.