/nginx/o/2016/09/20/5860715t1h06f4.jpg)
«Rändekriis puudutab paljude riikide paljusid valdkondi ning mõjutab turvalisust, stabiilsust ja arengut maailma eri piirkondades. Just riikide omavaheline koostöö aitab haavatavatel inimestel põgeneda sõja ja terrori, poliitilise või sotsiaalse tagakiusamise, vaesuse ja nälja eest,» ütles president Toomas Hendrik Ilves eile New Yorgis ÜRO rändetippkohtumise plenaaristungil.
Riigipead ja valitsusjuhid võtsid tippkohtumisel vastu poliitilise deklaratsiooni, milles kinnitatakse ühist vastutust globaalse rände parema juhtimise ning pagulaste ja põgenike aitamise eest.
Tippkohtumisel osalesid ca 60 riigi esindajad, ka näiteks Soome, Läti, Egiptuse, Mehhiko, Küprose, Bulgaaria ja Gruusia presidendid, samuti Taani, Jaapani ja Kanada peaministrid ning paljude maade välisministrid.
President Ilves tervitas ÜRO algatust, mis tõi riigipead ja valitsusjuhid esimest korda nii kõrgel tasemel arutama põgenike ja migratsiooniga seotud probleeme ÜRO juhitud ühtses võtmes.
«See võimaldab meil senisest paremini tegeleda lünkadega selle üliolulise teema ülemaailmses lahendamises,» nentis Eesti riigipea.
Tema hinnangul on oluline, et me tegeleksime konfliktide, vägivalla ja äärmise vaesuse põhjustega migratsiooni lähteriikides.
«Euroopa Liidu algatatud uus partnerlus kolmandate riikidega on siin õige samm. Me usume, et migratsioonilepped rändesurve lähteriikidega, mis arvestavad üksteise huve, aitavad lõpuks kaasa konfliktide rahumeelsele lahendamisele ning parandavad paljude riikide elanike poliitilist, sotsiaalset ja majanduslikku olukorda,» ütles Ilves.
Ta rõhutas oma sõnavõtus, et riigid peavad veelgi rohkem pingutama, kaitsmaks lapsi, kes on sunnitud oma kodumaalt mujale põgenema.
«Tänaseks on maailmas peaaegu 50 miljonit lapspagulast ja -migranti. Lapspagulaste arv on vaid 10 aastaga enam kui kahekordistunud ja kasvab endiselt. See šokeeriv statistika nõuab, et peame tegutsema äärmiselt tõhusalt. Meie kohus on teha laste hääled migratsioonikeerises kuuldavaks ja aidata neil leida kindel jalgealune, kaitse, tervishoid ja haridus – ühesõnaga normaalne elu,» märkis president Ilves.
Eilne riigipeade ja valitsusjuhtide deklaratsioon koosneb neljast suuremast osast: rändevoogude põhjused ja väljakutsed, riikide valmisolek jagada globaalsest rändest tulenevat koormat, põhimõtted ja kohustused kõigi põgenike, sh pagulaste osas, kohustused ainult pagulaste osas ning jätkutegevused.
ÜRO andmetel oli 2015. aastal maailmas kokku 244 miljonit põgenikku, sealhulgas umbes 40 miljonit sisepõgenikku ja 20 miljonit pagulast. Põgenike koguarv 15 aastaga on suurenenud umbes 70 miljoni ehk 40% võrra. 104 miljonit tänastest põgenikest (43%) on sündinud Aasias, 62 miljonit (25%) Euroopas. Aafrika on põgenike päritolukohana viiendal kohal (34 miljonit ehk 14%).
2015. aastal taotles Euroopa Liidult rahvusvahelist kaitset 1 255 600 inimest. 2016. aasta kaheksa kuuga on Euroopasse jõudnud 304 993 põgenikku. Euroopa rändekava raames on Eesti praeguse seisuga vastu võtnud 60 pagulast, sh 49 põgenikku on ümber paigutatud Kreekast ja 11 põgenikku on ümber asustatud Türgist.