/nginx/o/2016/09/19/5860129t1hce1f.jpg)
Rääkida, rääkida, rääkida. Kui vaja, kas või kümme korda üle – see oli koolitüdruk Darja tapmise lahendamisel lõpuks edu toonud uurimismeetod.
Rääkida, rääkida, rääkida. Kui vaja, kas või kümme korda üle – see oli koolitüdruk Darja tapmise lahendamisel lõpuks edu toonud uurimismeetod.
Möödunud aasta detsembri algusest Darja tapmisega tegelenud kriminaaluurijad teadsid algusest peale, et 14-aastase Narva koolitüdruku surma asjaolusid teavad kaks temast vanemat, tapmise hetkel 18-aastast meestuttavat. Küsimus oli vaid selles, kuidas see teadmine neilt pätipoiste mainega noorukitelt lõpuks kätte saada. See osutus arvatust keerulisemaks.
Väidetavate süüdlasteni jõudmine oli kõige hilisemaga võrreldes käkitegu. Darja surnukeha leidmise järel sündmused kiiruga tagantjärele taastanud uurijad tegid kogukonna kaasabil hõlpsalt kindlaks, kes tapetud neiuga viimasena koos olid.