/nginx/o/2016/09/19/5859473t1hf11a.jpg)
Postimees palus seoses Pärnu haigla juhi Urmas Sule poolt välja kuulutatud ametiauto riigihankega kommentaari ka haigla nõukogult. Nõukogu esimees Enn Raadik sõnas aga, et sõidukihanke teema on puhtalt juhatuse teema ja seega tuleks küsimused neile saata. Paraku ei soostu juhatus endiselt enamikule küsimustele vastama.
Tänane Postimees kirjutas, et Pärnu haigla juht ja haiglate liidu juhatuse esimees Urmas Sule kuulutas välja riigihanke, milles suunab oma uue sõiduki liisingulepingu sujuvalt külluslike lisadega, üle 46 000 euro maksva Volkswagen Passat Alltracki juurde. Hanke suunatus on sedavõrd ilmne, et selle juures on toodud kaks näidistoodet, millest pakkuja võiks lähtuda: Škoda Superb Combi ja Volkswagen Passat Alltrack. Paraku välistab nõutava lisavarustuse nimekiri Škoda, sest elektriliselt kokkuklapitavat kärukonksu tootja sellele ei paku. Passat Alltrackile on võimalik selline vidin soetada täiendava 846 euro eest.
Seoses hankega tekib küsimus, milleks peaks olema Pärnu haigla juhatuse liikmel töösõitudeks vaja kärukonksu, saati veel elektriliselt kokkuklapitavat. Või miks peab olema sõiduki mootori võimsus vähemalt 160 kW. Või miks peavad sõidukil olema vähemalt 18-tollised valuveljed ning seisusoojendus ja -tuulutus koos kaugjuhtimise ja taimeriga. Neile ja veel mitmetele küsimustele haigla juht aga ei vastanud.
Haigla nõukogu esimees Enn Raadik ütles, et küsimused tuleb siiski juhatusele suunata, sest nõukogu järgib oma tegevuses haigla põhikirja ning antud riigihange nende teema ei ole. «Kui vaadata kõne all olevat sõiduki hanget, siis on see juhatuse, mitte nõukogu teema,» märkis Raadik. «Nõukogu otsustab kohustuse või kohustuste võtmise juhul, kui selle suurus ületab viis protsenti sihtasutuse eelmise majandusaasta käibest. Sõiduki hange seda kindlasti ei ületa,» nentis ta.
Raadik ütles vaid niipalju, et kuna juhatuse liikme kasutuses oleva sõiduki liisinguperiood hakkab lõppema, siis tekkis vajadus läbi viia riigihange sõiduki vahetamiseks. «Nõukogu ei tegelenud riigihanke tingimuste koostamise ega riigihanke korraldamisega. Küll oli nõukogu seisukoht, et soetatava sõiduki ühe kuu liisingu maksumus ei tohiks olla kallim, kui oli seni kasutatava sõiduki oma,» sõnas Raadik. «Seega konkreetsetele vastamata küsimustele peab ikka vastama tegevjuhtkond, kes hankega otseselt tegeles.»
Tänases paberlehes ilmus küll Urmas Sule selgitav kommentaar, kuid terve rida küsimusi jäi vastusteta. Neile ei soostunud Sule vastama ka täna.
«Pärnu haigla hangib praegu kahte sõidukit: patsientide ja töötajate veoks mõeldud väikebussi ning sõiduautot, mida hakkab kasutama juhatuse liige. Kuna tööülesannete tõttu sõidavad Pärnu haigla esindajad väga palju, sõita tuleb igal aastaajal, iga ilmaga ja väga sageli pimedas, on sõiduki hankimisel arvestatud vajadust turvaliseks ja ohutuks sõiduks. Hankedokumentatsiooni ettevalmistamisel on hankespetsialistid arvestanud varem liisitud autode parameetreid, sh nii varasemalt ilmnenud puuduseid kui ka tugevusi,» rääkis Sule.
Ta lisas, et haiglale soetatavate meditsiiniseadmete vajalikke tingimusi oskab ta kindlasti palju paremini põhjendada kui autode omi. «Lisaks meditsiiniseadmetele on haigla tööga seonduvalt vaja igapäevaselt kasutada samasugust tehnikat, mis on tavakasutuses, pesumasinatest autodeni. Need seadmed peavad olema töökindlad, turvalised ja võimalusel kasutajasõbralikud ja nendest kriteeriumidest lähtuvalt tehnikat ka hangime,» märkis haigla juht.
Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Kristel Mesilase sõnul ei ole konkreetsete näidistoodete väljatoomine sõiduki liisinguhangetes tavapärane, kuid iseenesest pole see ka keelatud. Mesilane tunnistas, et konkreetne näidistoode võib aga anda teistele ettevõtjatele signaali, et nende pakkumine pole tegelikult hankele oodatud. «See ei ole kindlasti hea praktika. See võib jätta ka mulje, et hange on suunatud. Ei saa küll otse öelda, et nii on, küll aga tekib kahtlus.»
Mis puutub elektriliselt kokkuklapitavasse kärukonksu, siis tekitab seegi Mesilases küsimusi. «Oletame, et tegu on näiteks keskkonnainspektoriga, kellel on vaja käia järelkäruga kusagil järve ääres midagi kontrollimas, aga siin käib jutt juhatuse liikmest – see ei ole kindlasti hea praktika ja kumab läbi, et tahetakse mingitele näitajatele vastavat autot,» arvas riigihangete asjatundja.
Loe lisaks:
VASTAMATA KÜSIMUSED
Postimehe kirjalikult saadetud küsimused, millele Pärnu haigla juht Urmas Sule ei vastanud:
Kas äsja välja kuulutatud hankel liisib Pärnu haigla sõiduauto, millega hakkate sõitma teie kui haigla juht? Kui teie ei hakka selle sõidukiga sõitma, siis kes hakkab?
Miks peab olema sõiduki mootori võimsus vähemalt 160 kW?
Miks peavad sõidukil olema vähemalt 18-tollised valuveljed? Kuidas parandab see sõiduki funktsionaalsust?
Miks peab sõidukil olema tagurduskaamera? Kas parkimisanduritest ei piisa?
Miks peab sõidukil olema seisusoojendus ja -tuulutus koos kaugjuhtimise ja taimeriga?
Miks peab sõidukil olema elektriliselt kokkuklapitav haagisekonks?
Milleks on Pärnu haigla liisitud sõidukile üldse vaja haagisekonksu? Kas ja milliste tööülesannete täitmiseks on seda vaja? Miks on vaja just nimelt elektriliselt kokkuklapitavat haagisekonksu? Miks ei sobi mehaaniliselt kokkuklapitav?
Miks peavad Pärnu haigla liisitaval sõidukil olema tumendatud tagumised külje- ja tagaklaasid?
Miks peavad olema sõidukil tumendatud leedtagatuled? Miks need peavad olema just nimelt tumendatud?
Miks peab olema sõidukil nahkpolster?