Tallinnas Toompeal Nevski katedraali kõrval 2002. aasta jaanuaris avatud uhke välikäimla teenis eelmisel aastal kommunaalametile rohkem kui 25 000 eurot kahjumit, tunamullu veelgi enam.
Tallinna miljonikäimla neelab kõvasti raha
Tallinna kommunaalameti andmetel kulus avaliku käimla hooldamiseks 2009. aastal 506 910 krooni ehk 32 397 eurot, mullu aga 416 912 krooni ehk 26 646 eurot. Selle raha sisse kuulub vee, kanalisatsiooni ja elektri hind, koristamine, valve ning seebi ja tualettpaberi maksumus.
Tulu on miljonipeldik kommunaalametile samal ajal teeninud umbes 2000 krooni kuus ehk 24 000 krooni aastas, mis teeb 1534 eurot. Seega pidi kommunaalamet 2009. aastal oma taskust juurde panema rohkem kui 30 000 ning mullu veidi enam kui 25 000 eurot. WC külastamine maksab 20 eurosenti.
Võrdluseks olgu öeldud, et 2003. aastal olid Toompea avaliku WC hoolduskulud umbes 120 000 ja 2004. aastal 160 000 krooni. Tulu teenis miljonipeldik neil aastail vastavalt umbes 20 000 ja 30 000 krooni.
Kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg märkis, et eelmisel aastal külastas Toompea avalikku tualetti keskmiselt 700 inimest kuus, suvel rohkem, talvel vähem.
Euro kasutuselevõtuga ei ole need arvud muutunud, kuid tänavu esimese kuuga ei saa ka mingeid järeldusi teha. Veel eelmisel aastal maksis WC kasutamine kolm krooni, seega pidi hädasolija taskust või rahakotist kolm münti leidma, praegu saab läbi ajada vaid ühe 20-eurosendise mündiga.
Eelmise aasta jõulude paiku Tartus paika pandud 1,4 miljonit krooni maksma läinud avaliku käimlaga on siiamaani häda ja viletsus, sest elektroonikat ja muid keerulisi seadmeid täis topitud riistapuu ei taha kuidagi töötada. Ka Eesti euromünte ei pidavat kemmerg kuidagi tunnistama.
Tallinna miljonipeldiku hooldamisel ei ole Sule sõnul suuri probleeme tekkinud. Samuti ei ole täheldatud erilisi vandaalitsemisi ja lõhkumisi.
«Aeg-ajalt püütakse lõhkuda WC kassat,» ütles Sulg. «See ei ole aga andnud tulemusi tänu kassa ehitusele ning igapäevasele inkasserimisele.»
Toompea avalik WC avati 2002. aasta jaanuaris ning rajatis läks maksma 2,3 miljonit krooni. Tolle aja kohta imelise rajatisena tundunud tualeti tarnis Rootsi firma Danfo AB, mis pani püsti ka Tartu avaliku kemmergu.
Miljonipeldik tekitas kohe ka segaduse, kuna rajatise ostmiseks ja paigaldamiseks ei korraldanud Tallinna kommunaalamet riigihanget. See tehti alles tagantjärele, et kõik seaduspärane oleks. Algatati isegi kriminaalmenetlus, mille käigus süüdistati ühte kommunaalameti ning kolme Tallinna Teede töötajat. Kokkuleppemenetluse korras karistati kõiki nelja 35 päevamäära ulatuses kokku ligi 90 000 krooniga.