/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2011/02/06/511189t1h7553.jpg)
Müncheni julgeolekukonverentsil osalenud president Toomas Hendrik Ilves rõhutas, et küberjulgeolekualane lepinguline baas on päris korralik, küsimus on selles, kes on sellega liitunud – Venemaa näiteks pole.
Ilves: Venemaa pole küberkaitse lepingutega ühinenud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Euroopa Nõukogu poolt välja töötatud konventsiooni, mille järgi riigid kohustavad kurjategijaid välja andma, on ratifitseerinud suur osa Euroopa Nõukogu liikmeid, aga ka USA,» rääkis Ilves Kuku raadio saatele «Välismääraja» antud telefoniintervjuus.
«Sellega soovivad liituda näiteks Filipiinid ja mitu Ladina-Ameerika riiki, aga Euroopa Nõukogu liige Venemaa pole liitunud sellega,» rõhutas president.
«Küberkuritegevus on piiriülene, suur osa küberkuritegevust või küberrünnakuid toimub väljaspool su enda riigi piiri kus vastav seadusandlus kehtib. Konventsioon võimaldaks neis osalenud isikuid toimetada riikidesse, kus nad oma kahju on tekitanud,» selgitas Ilves.
«Üks sõber Ühendkuningriigist rääkis, et ainus valdkond, kus kavatsetakse veelgi enam kulutada, on küberkaitse. Kui muudes valdkondades kaitsekulusid vähendatakse, siis küberjulgeoleku vallas kaitsekulud suurenevad oluliselt,» rääkis president Ilves.