Sõjaväepolitsei tahab õigust teha liiklusjärelevalvet

Sõjaväepolitsei ja teenistuskoer. Foto: Kaitseministeerium

Kaitseministeeriumil on plaanis töötada välja eelnõu, et sõjaväepolitsei saaks tegeleda ka liiklusjärelevalvega ja teha esmaseid menetlustoiminguid.

Põhjuseid selleks muudatuseks on kaitseministeeriumi hinnangul mitmeid. Esiteks toimub kaitseväe väljaõpe piirkondades, kus politsei- ja piirivalveameti (PPA) järelevalve on vähene, sest liikluskoormus on madal. See toob aga kaasa selle, et osa juhte eiravad teadlikult liikluseeskirju. Samas on sõjaväepolitsei piirkonnas olemas, kes võiks joobes sõitjad ja kiiruseületajad n-ö vahele võtta.

Praegune praktika on, et sellistes konfliktolukordades kutsub sõjaväepolitsei kohale politseiametniku. Õppuseid viiakse aga tihti läbi piirkondades, kuhu politseil on raskendatud juurdepääs, politsei reageerimisaeg võib osutuda pikaks.

Veel on olnud probleemiks see, et õppuse piirkonnas hakkab keegi kolmas inimene õppust häirima või seab osalejad ohtu – jälitab kaitseväe sõidukeid, sõidab joobes peaga, eirab liikluskorraldust. Kaitseväel aga puudub praegu õigus kolmandat isikut takistada ja kinni hoida. Nii võiks sõjaväepolitsei ülesandeid täitval kaitseväelasel olla võimalus teha ise esmased menetlustoimingud ja näiteks toimetada rikkuja politseiasutusse.

Kolmandaks oluliseks momendiks on olukorrad, kus korda rikuvad kaitseväe töötajad või ametnikud, kaitseväelased või sõjaväelisse väljaõppesse kaasatud muud isikud. Sellises olukorras on sõjaväepolitseinikul õigus teenistusülesannet täitvat kaitseväelast peatada, kuid ei ole õigust rikkumist fikseerida. Küll on võimalik taotleda ülemalt kaitseväelise distsipliini rikkumise eest määratavat karistust. Selline karistus aga ei mõjuta isiku üldist liikluskäitumist, sest rikkumine ei kajastu andmekogus, kuhu kogutakse liiklusrikkumisi puudutavat teavet, leiab kaitseministeerium.

Lisaks loetletud juhtumitele võib kaitseväe abi liiklusjärelevalve korraldamisel vaja minna ka ajal, kui Eestis korraldatakse olulisi riiklikke üritusi. Näiteks ajal, mil Eesti on Euroopa Liidu eesistuja.

Kuidas ära tunda?

«Sõjaväepolitsei ei ole kaitseväe suurim üksus, kuid neid on piisavalt, et püstitatud ülesannetega hästi hakkama saada, täpne koosseisu suurus ei ole avalik teave,» kinnitas kaitseministeeriumi pressiesindaja Andres Sang, kelle sõnul on sõjaväepolitsei üheks ülesandeks liiklusjärelvalve kaitseväe õppustel.

«Kaitseväelaste liikluskäitumine ei ole tegelikult probleemiks, sellise tegevuse põhieesmärgiks on üldise avaliku turvalisuse tõstmine liikluskultuuri parandamise läbi.»

Sang lisas, et kuna riigi ressurss on piiratud, siis miks mitte võimaldada kasutada alternatiivseid meetmeid, kui selleks on võimalus olemas. «Näiteks olukorras, kus õppuse piirkonnas peetakse kaitseväelaste või teiste liiklejate poolt kinni roolijoodik, tuleb praegu kutsuda kohale politsei, kuigi piirkonnas viibib ka sõjaväepolitsei, kes suudab joobe tõenduslikult tuvastada, juhi liiklusest kõrvaldada ja asja menetlusse anda.»

Sõjaväepolitsei teenistusautod on musta ja valget värvi ning kirjaga «Sõjaväepolitsei». Sõjaväepolitseinikud kannavad vormi nagu teisedki kaitseväelased, aga liiklusjärelvalvet sisaldavate teenistusülesannete täitmisel on neil lisaks seljas spetsiaalne helkurvest kirjaga «Sõjaväepolitsei». Sõjaväepolitseinikud kannavad punast värvi baretti.