Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Kaljuranna kodakondsuse saaga saab peagi lahenduse (17)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Georgi Beltadze
Copy
Marina Kaljurand.
Marina Kaljurand. Foto: Erik Prozes

«Marina Kaljurand on tõepoolest pöördunud siseministeeriumi poole, et talle võimaldataks ligipääs dokumentidele, mis tõendavad tema sünnijärgset Eesti kodakondsust,» kinnitas siseminister Hanno Pevkur täna õhtul Postimehele.

Täna tuli teatavaks, et opositsiooniline Konservatiivne Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon nõudis siseminister Hanno Pevkurilt kinnitust, kas endisel välisministril Marina Kaljurannal on ikka presidendiks kandideerimiseks vajalik sünnijärgne Eesti kodakondsus.

EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme märkis Pevkurile saadetud kirjalikus küsimuses, et presidendikandidaadiks võib üles seada sünnilt Eesti kodaniku ning valimisseaduse kohaselt lisavad kandidaadi ülesseadjad vastavale esildisele dokumendid, mis tõendavad, et kandidaat on sünnilt Eesti kodanik.

«Sellest seaduse nõudest kinnipidamise kontrolliks on olemas kaalukas avalik huvi, saamaks kinnitust, et Marina Kaljurand on sünnijärgne Eesti kodanik,» ütles Helme ning palus ministrilt arhiiviandmeid Kaljurannale Eesti kodakondsuse andmise kohta.

Helme sõnul saavad kinnituseks olla dokumentaalsed andmed tema vanemate ja vanavanemate kuulumise kohta Eesti kodanike hulka enne 17. juunit 1940 ning see, kas Marina Kaljurand sai kodakondsuse naturalisatsiooni korras või mõnel muul tingimusel. «Palume koos vastusega edastada Marina Kaljuranna Eesti kodakondsust tõestavate dokumentide koopiad,» lisas ta.

Kaljurand ise on varem korduvalt kinnitanud, et on sünnijärgne Eesti kodanik.

Eile ütles Kaljurand Postimehele, et EKRE juhtkond on kasutanud presidendivalimisi selleks, et rünnata tema perekonda ja päritolu ning on donaldtrumpilikult seadnud kahtluse alla lausa tema sünnitunnistuse ja kodakondsuse.

«Selge see, et meil pole ühiseid väärtusi ega huve, mille pinnalt midagi presidendivalimiste raames sisuliselt läbi rääkida,» märkis Kaljurand, kuid lisas, et EKRE kohalike poliitikutega, kes kodukandi eest seisavad, on lood teised. «Nendega suhtlen väga hea meelega ja on hea meel, et olen nii mitmegi toetuslubaduse pälvinud.»

Tagasi üles