Hirm ennast lolliks teha

Ilona Leib. Foto: Erakogu

Üks põhjus, miks me uusi või teistmoodi tegevusi ei proovi, on hirm end lolliks teha. Sotsiaalmeedia ajastul näed ju kaunilt serveerituna kogu oma lähema ja kaugema tutvusringkonna maratonitulemused, hoidisesaagi, aiailu, näputööd ja muud imeasjad ära. Kuigi sotsiaalmeedia eneseesitlused ei anna kõige adekvaatsemat alust järelduste tegemiseks, mõjutab see meid siiski. Kõik peale minu tunduvad andekad ja vilunud, kes saavutavad ainult võrratuid tulemusi.

Koolis oli mu läbikukkumishirm nii ängistav, et ükski mu pilt ei valminud ilma ema vähemalt 80protsendilise osaluseta. Heegeldamise, kudumise ja tikkimisega oli samamoodi. Mingi pusserdise esitamine ei tulnud kõne alla, aga näputööoskuse arendamine näis mulle millegipärast võimatuna. Võib-olla selle pärast, et kogu koolisüsteem rajaneb hinnangute andmisel ja selle süsteemi viljadena õpime varakult vältima olukordi, kus hinnang ei saa objektiivselt hea olla.