Haridus- ja teadusministri ametist lahkuv Jürgen Ligi edastas esmaspäeval ministeeriumitele pöördumise, milles kutsus üles ametnikke kasutama korralikku emakeelt ning loobuma kantseliidist.
Ligi kutsus ametnikke üles loobuma kantseliitlikust keelest (5)
Ligi kirjutas pöördumises, et allkirjastan kirja vahetult enne «keeleministri» ameti maha panemist, ehkki oodanud on ta pikalt.
«Teema on mu jaoks emotsionaalselt eriline ja seda võlga ei tahaks üles jätta. Mu torinatest valitsuse istungil seda tegelikult juba teate, et eesti keele muutumine oskamatuse ja hoolimise tulemusel võib teha valu. Avalik sektor ei ole siin viimase järgu süüdlane, on aga esimese järgu vastutaja, sest talletab, annab eeskuju ja kujundab,» seisab pöördumises.
«Juhtivate bürokraatidena peame me ennast ühiselt parandama, hoidma silma peal enda allkirjastatud tekstidel ja kõrv valvas keelekasutusel ametites üldiselt. Olemata mittefiloloogina ise lõpuni autoriteedid ega eksimatud, saame siiski alati anda enda parima ja nõuda teistelt sama. See on tülikas nagu vormi kallal õiendamised ikka, aga sellest ei tohiks loobuda ega end solvuda lasta,» kirjutab Ligi.
Ligi sõnul on haridus- ja teadusministeerium valmis pakkuma ametnikele tunnustust ja koolitusi.
«See keel, mis on meile hoiule antud, peab arenema ainult hea maitse ja hoolimise mõjul ning asjad, millele võiksime pöörata oma tähelepanu, mahuvad minu meelest ära sõnadesse selgus, lihtsus, mitmekesisus, eripära,» kirjutab Ligi. «Mis meie loodavasse eeskujusse mahtuda ei tohiks, on kantseliit, parasiidid ja konstruktsioonid, mis söövad eesti keele jäädavalt vaeseks parematest ütlemise viisidest ja mitmekesisusest. Ja kuigi kurja juurt nähakse tihti võõrsõnades, on suurem probleem varjatum võõrmõju, sealhulgas bürokraatide oma.»
«Keeruline ja kantseliitlik stiil ei ole paratamatus ega voorus. Räägime keerulistest asjadest lihtsalt ning hoiame ja hindame oma keelt,» seisab pöördumises.