Lukase avalik kiri Turayle: geopoliitika ja kõrgharidus

Tõnis Lukas Foto: Elmo Riig / Sakala

Postimees.ee avaldab haridus- ja teadusministri ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) aseesimehe Tõnis Lukase avaliku kirja Postimehe kolumnistile Abdul Turayle, mis on vastulauseks Turay sulest 3. veebruaril ilmunud artiklile «Tasuta kõrgharidus – lollitamine?».

Mõistan Postimehe kolumnisti Abdul Turay pahameelt iga kujuteldavalt rumala ja lihtsustatud käsitluse suhtes. Mind aga jahmatab kolumnisti enda mudeldav ja lihtsustatud käsitlus, kui ta põhjendab, miks arvab, et Isamaa ja Res Publica Liidu eesmärk tasuta eestikeelse kõrghariduse pakkumiseks on justkui rahva lollitamine.

Riigi geograafiline asend ja sellega vägagi seotud geopoliitiline seisund on asjad, mis määravad ette konkreetse ühiskonna ja rahvuse ülesanded nii pikas perspektiivis, kui antud ajahetkel. Skemaatiliselt mõeldes ei pruugi kohaliku rahva kokkuleppeid mõista.

Üks kokkulepetest on Eesti Vabariigi eesmärk kindlustada eesti keele ja kultuuri püsimine. Siinkohal olen ma kaugel anakronistlikust püüdlusest sulgeda ühiskond ja loota, et ainult sissepoole vaatava rahva noored kodus püsiksid.

Ei, meie lootus on meie haritud noortes ja seega austame nende õigust oma tee valida nii Eestis endas kui siit lahkudes. Seepärast on meie esmane kohus investeerida
noorte konkurentsivõimesse ning kui arvestada, et tööpuudus kõrgharidusega inimeste hulgas on oluliselt madalam kui madalamatele haridustasemetele pidamajäänutel, on
kõrgkooliõpinguteks võimaluste loomine riigi üks olulisi ülesandeid. Me ei saa lubada, et üliõpilaste madalad sotsiaalsed garantiid ja osalt üliõpilastele õppemaksu küsimine halvendab ka edaspidi osa eesti noorte ligipääsu enesetäiendamisele! Nõnda väikese ühiskonna jaoks on iga noor ja tema eneseteostus oluliseks väärtuseks. Haridusvõimaluste avardamisega kindlustame ühiskonnale vajalikud spetsialistid, aga vähendame ka tööpuudust. Hoiame seega Eesti konkurentsivõimet. Elementaarne, kas pole!?

Aga on veel teine aspekt. Kui meie noored ei jäägi võimaluste puudusel Eestisse õppima, siis ei jätku eestikeelsetele õppekavadele ja tervetele valdkondadele üliõpilasi. Kogu eestikeelne kõrgharidusruum on niikuinii riski piirile jäävalt väike. Mujalt siia tulevate tudengitega eestikeelset kõrgharidust juba ei hoia, kuid praegu on meil siiski kestev ühiskondlik kokkulepe keele ja sellest lähtuva kultuuri hoidmiseks, mis on kultuurrahvale omasel tasemel ilma emakeelse ülikoolihariduseta võimatu.

Järelikult tuleb meil vaadata, kus me maailmakaardil asume ning vastavalt olukorrale ka tegutseda. Riigi asukoht maailmakaardil mõjutab nii välis- kui ka sisepoliitikat. Tosin aastat on möödas esimese kaasaegse geopoliitika alase ülevaate ilmumisest (Eiki Berg «Geopoliitika», 1998). Täna näeme riigi asukohast tuleva siirdeid erinevates eluvaldkondades ja seda on vaja rohkem arvestada. Näiteks Euroopa Liidu liikmesriigina ja tööjõu vaba liikumise tingimustes on nii heaks võimaluseks kui ka – teatud erialade spetsialistide puhul – mureks tööle minek Põhjamaadesse, eelkõige Soome.

Kõrghariduse ja selle rahvusvahelistumise juurde minnes on ka vastupidine liikumine, mis võimaldab pooltel Soome loomaarstidel saada kvaliteetne haridus Eestis, nagu
tunnistas Soome haridusminister Henna Virkkunen, sest muidu neil ei jaguks veterinaare (Eesti Päevaleht, 22.01.2011). See näitab, et praegu veel suudame olla nii tulijatele kui oma noortele rahvusvahelisel tasemel kõrghariduse pakkuja – seda taset tuleb hoida, et oma noored peaksid siia jäämist heaks lahenduseks.

Eesti tegeleb aktiivselt teaduse ja kõrghariduse kvaliteediga ning nende valdkondade õppe- ja teadustöö tingimuste parandamisega nii riigi kui ka Euroopa Liidu toetusel. Lisaks Eesti tudengitele on seetõttu üha enam võimalik pakkuda häid õppimisvõimalusi välistudengitele, eelkõige magistri ja doktoriõppe üliõpilastele. Käesoleval õppeaastal on Eestis ligi 1300 välisüliõpilast.

Rahvusvahelise I-graduate uuringu tulemused välisüliõpilaste rahuolu kohta Eestis õppimise osas on head. Vahetustudengite statistika Euroopa Liidu kõrgharidusprogrammi raames - sissetulevate kui ka väljaminevate tudengite suhe on esimest korda tasakaalus – annab põhjust seniseid arenguid tulemuslikuks pidada. Eesti kõrgharidust tuntakse ja hinnatakse järjest enam.

Leian, et peaksime kõrghariduse kvaliteedi ja rahastamise aruteludes arvestama rohkem oma asukohaga Läänemere regioonis. Eelmisel aastal tööd alustanud Tallinna
Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend juhtis sellele tähelepanu seoses aruteluga kõrghariduse rahastamise tuleviku teemal (Eesti Päevaleht, 10.11.2010).

Tulles tagasi geograafilise asendi ja üliõpilaste liikuvuse juurde, siis kindlasti on oluline, et noored saaksid mingi aja õppida välismaal. Lisaks rahvusvahelistele vahetusprogrammidele toetab lühiajalisi õppereise ka Eesti riik. Väga murettekitav on aga lahkujate hulk, kes läheb kogu stuudiumi ajaks välismaale. OECD andmetele on põhiõppes Eesti päritolu tudengeid ligi 4500. Eestikeelse õppe sisseviimine vene õppekeelega gümnaasiumis aitab kindlasti kaasa ülikooli astuvate vene noorte järjest paranevale eesti keele oskusele (professor Birute Klaas, Eesti Päevaleht, 26.01.2011) ning vähendab noorte voolu Venemaale.

Kuid Põhjamaade ja Läänemere regiooni sisene konkurents meie noorte pärast jääb. Just lähiregiooni riikides on avaliku eelarve toel arendatud välja kvaliteetne kõrgharidussüsteem ning õppimist toetav keskkond: Saksamaal, Soomes, Taanis, Rootsis, Norras. Meie noori ootavad seal tasuta õppekohad ja korralikud toetused.
Ühendkuningriigi õppemaksutõusud mõjutavad ilmselt ka lähiaastatel Eesti tudengite valikuid rohkem just selle üldiselt õppemaksuta lähiregiooni kasuks, mistõttu saab selgeks, et just koos nende riikidega moodustame me ühise kõrgharidusruumi, milles me tegutseme ja mida tuleb arvestada. Eestil ei ole seega palju valikuid – et pakkuda noortele parimat ja hoida alles Eesti omariiklust peame oma võimekatele noortele pakkuma tasuta õppekoht – see tähendab, et riik peab maksma noorte eest! 40 miljonit täiendavat riigieelarveeurot aastas on ka kehtivat majandusprognoosi arvestades tuleviku eest õiglane hind!

***

OECD haridusstatistika kogumik (Education at a Glance 2010): välismaal põhiõppes õppivate Eesti päritolu tudengite arvud

Riik                           2008                2007
Venemaa                  590                  558
Ühendkuningriik       658                  533
USA                          245                  245
Rootsi                       237                  259
Saksamaa                691                  740
Soome                      681                  664
Taani                         220                 152
Kokku                       4478                4795