/nginx/o/2011/02/04/510221t1h2359.jpg)
Rahandusministeeriumi asekantsler Marek Helm ütles, et mullu ministeeriumides palku enam ei kärbitud – põhi saavutati 2009. aastal ja sellest saadik on personalikulu püsinud samal tasemel.
Helm: ministeeriumides palgatõusu perspektiivi pole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küsimusele, millal ministeeriumiametnikud palgatõusu ootama võiksid hakata, vastas Helm: «Personalijuhtimine ei saa seista – me ei saa öelda, et kaks aastat me personali riigiasutuses ei juhi, see tähendab, et häid spetsialiste ei hoia ega vaata, mis toimub tööjõuturul.» Ta selgitas, et juhid ei saa jääda ootama, kuni hea spetsialist tuleb jutuga, et lahkub, kuna pakuti paremat tööd. «Me peame iga päev tendentse jälgima.»
«Võin öelda, et riigi eelarvestrateegias on põhimõte, et riigi tegevuskulud järgmised kaks aastat kohe kindlasti ei tõuse – aga see ei tähenda, et häid inimesi ei hoita, üksikuid personaliotsuseid tuleb ikka teha,» lisas Helm.
Lootust palgale pisikest parandust saada võib olla nii silmapaistvamatel töötajatel kui ka neil, kel näiteks töökorralduse muutuse tõttu vastutus või töökoormus tõuseb.
«Raha selleks, et hakata kõikidel palku tagasi tõstma, ei ole, sest tegevuskulud on külmutatud,» kinnitas asekantsler.
«Teisalt on täna paljud suurasutused seisus, kus tegutsevad tasuta puhkusepäevadega – näiteks politsei- ja piirivalveamet, maksu- ja tolliamet, päästeamet – seal tuleb enne palgatõususid see teema lahendada. Seega mõnel asutusel on võimalused oma töötajate hoidmisel paremad kui teised,» tõdes Helm.