Saartsi sõnul kogub Kaljurand kindlasti toetust Reformierakonnast ja ilmselt leiab ta toetajaid ka teistest erakondadest ja valimisliitude esindajate seast. «Tegemist on kandidaadiga, kelle toetus ei ole ilmselt nii väike, et peaksime ta favoriitide seast välja arvama,» märkis politoloog senistele uuringutele toetudes.
Ent seda, kuidas Kaljurannal valimiskogus läheb ja kas ta pääseb teise vooru, ei hakanud Saarts prognoosima. «See võib juhtuda ja võib ka mitte juhtuda,» ütles ta, kuid lisas siiski: «Võib olla üsna realistlik stsenaarium, et nii Kallas kui ka Kaljurand saavad teise vooru.»
Saarts nentis, et Kaljuranna otsus valimiskogus kandideerida on täispangale minek ja kahtlemata on tegu riskiga, kuid kui Kaljurand täielikult ei ebaõnnestu ehk ta saab näiteks teise vooru, kuid mitte presidendiks, siis on tal reaalsed šansid poliitikas jätkata. Seda kas siis mõne teise erakonna koosseisus või mingil muul moel.
«Kui teda saadab aga valimiskogus täielik ebaõnn, siis see tekitab kindlasti küsimusi. On võimalik, et ta loobub poliitikast ja jätkab diplomaadikarjääri. Neid võimalusi oma erialal jätkata on tal piisavalt ja see pole üldse obligatoorne, et ta peab poliitikas jätkama,» lisas Saarts.
Kaljuranna plussiks on politoloogi sõnul see, et ta on teatud määral Reformierakonnast distantseerunud või teda on sunnitud erakonnast distantseeruma, mis teeb tema toetamise kergemaks ka teiste erakondade esindajatel, kellelt muidu oleks mõnevõrra keerulisem toetust saada.