Välisminister Marina Kaljurand teatas täna Reformierakonna esimehele, peaminister Taavi Rõivasele, et loobub ministrikohast ja kandideerib presidendiks.
Kaljurand loobub välisministri kohast ja kandideerib presidendiks (24)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Hetk tagasi andis Marina Kaljurand avalikult teada oma otsustest seoses kavatsusega küsida eelseisvatel presidendivalimistel valijakogu liikmete toetust,» teatas Kaljuranna pressiesindaja, kelle sõnul jagab Kaljurand oma kandideerimise kohta kommentaare täna keskpäeval. Postimees näitab kell 12 Kaljuranna pressikonverentsi otsepildis.
Peaminister Taavi Rõivase teatas oma avalduses, et ta ei pea vajalikuks Kaljuranna lahkumist välisministri ametist.
/nginx/o/2016/02/22/5073695t1h9304.jpg)
«See on tema põhiseaduslik õigus, mida keegi ei saa ära võtta. Rohkem mul ei ole midagi öelda,» oli Reformierakonna juhatuse liige Rein Lang napisõnaline.
Reformierakonna aseesimees Kaja Kallas näis uudist kuuldes üllatunud olevat. «No aga tore ju, et ta kandideerib,» oli Kallase esimene reaktsioon, kuid täpsema kommentaari andmiseks palus ta aega.
«Kuna Kaljurand on olnud rahva silmis kõige populaarsem kandidaat, siis on loomulik, et ta läheb kandideerima,» ütles Reformierakonna riigikogu fraktsiooni aseesimees Valdo Randpere, kes on Kaljuranna toetaja. «Inimeste toetus tal on, valijameeste toetus tal on. Küsimus on, kas valimiskokku lähevad erakonnad või Eesti rahva esindajad. Kui lähevad Eesti rahva esindajad, siis Eesti rahva hulgas on Marina kõige populaarsem kandidaat,» lisas Randpere, kelle sõnul oleks küsimus tekkinud, kui Kaljurand poleks sellise toetusega kandideerinud.
:format(webp)/nginx/o/2015/01/21/3697347t1h0ab2.jpg)
«Loomulikult on see julge samm Marina poolt, aga mina teda toetan ja annan hea meelega allkirja, et teda üles seada. Lõppkokkuvõtes see on tema isiklik otsus, sest sellega ta muudab ju oma elukäiku.» Randpere usub, et selle käiguga võidab Kaljurand mõned nii-öelda protestihääled. «Neid inimesi, kes ei tunne ühtekuuluvust ühegi erakonnaga, on hästi palju.» Randpere peab tõenäoliseks, et teises voorus ongi vastamisi Marina Kaljurand ja Siim Kallas.
Kaljuranda toetav Reformierakonna fraktsiooni liige Liina Kersna ütles, et Marina otsus on julge ja riskantne, kuid ta mõistab tema soovi mitte petta oma toetajaid poolel teel rongilt lahkumisega. «Marina on kõige populaarsem presidendikandidaat nii IRLi, SDE kui ka Vabaerakonna valijate seas. Reformierakonna ja Keskerakonna valijate jaoks on ta teine eelistus vastavalt siis Kallase ja Savisaare järel,» märkis Kersna.
Kersna rõhutas, et Kaljuranna toetus on selgelt ühiskonnas kõige laialdasem. Ta oleks tuleviku Eesti president. «Samas, ilma ühegi erakonna toetuseta valimiskogusse minna on riskantne. Minu jaoks oli kõige suurem risk selle otsuse juures võimalus, et kui temast presidenti ei saa, siis ta lahkub poliitikast. See oleks väga suur kaotus Eesti riigile,» tõdes ta.
«Ma olen väga tänulik peaminister Taavi Rõivasele, kes Marina lahkumisavaldust ei rahuldanud, vaid kinnitas, et Eesti riik vajab tugevat välisministrit ka pärast presidendivalimisi. See oli temast suuremeelne ja riigimehelik otsus,» kiitis Kersna peaministri otsust.
/nginx/o/2016/07/31/5676817t1h07d8.jpg)
Reformierakondlasest siseminister Hanno Pevkur ütles, et tegu on Kaljuranna isikliku otsusega. «Ega seda otsust keegi teine tema eest teha ei saa. Kui ta on jõudnud sisemisele veendumusele, et ta on sobilik kandidaat, siis seda tuleb austada ja soovida talle edu,» sõnas ta.
«Mis siin ikka arvata. Inimene on ju vaba otsustama, kas ta kandideerib või mitte. Tundub, et tal on siis veendumus, et ta toetus on piisavalt suur ja muud ei oskagi midagi arvata. Reformierakond on oma kandidaadi eelmisel nädalal otsusega välja pakkunud ja selleks on Siim Kallas,» sõnas Reforimierakondlasest riigikogu liige Kalle Palling.
«Mina täna Taavi Rõivasega rääkinud ei ole. Olen lugenud vaid Taavi Rõivase avaldust, kus ta on palunud Marina Kaljurannal sügavalt järele mõelda. Head välisministrit on vaja ka hoolimata presidendirallist. Minuga sellest pole räägitud ja tuleviku üle spekuleerima hakata ma ei soovi,» lisas ta.
Eelmisel teisipäeval pärast riigikogu hääletusvoore otsustas Reformierakonna juhatus pikaleveninud koosolekul, et toetab 24. kogunevas valimiskogus presidendikandidaadina Siim Kallast. Rõivase sõnul ei olnud tegu populaarsushääletusega. «See oli tegelikult arutelu sellest, et kellel neist kandidaatidest on kõige reaalsem võimalus osutuda valituks ja kelle taha meil on mõistlik koonduda, et Eesti saaks endale tõepoolest hea presidendi,» ütles ta pärast viis tundi kestnud arutelu.
Järgmisel päeval kohtus Rõivas Stenbocki majas ka Kaljurannaga. Kuigi tema sõnul Kaljuranna võimalikust kandideerimisest juttu ei olnud, ütles ta, et Reformierakonna toetuseta on kandideerimist raske ette kujutada. Rõivase sõnul tähendaks kahe kandidaadiga valimiskogusse minek, et teise ja ilmselt otsustavasse vooru pääsevad nende asemel Keskerakonna kandidaat Mailis Reps ning Isamaa ja Res Publica Liidu kandidaat Allar Jõks, sest mõlemal parteil on valimiskogus umbes sama palju esindajaid kui Reformierakonnal.
Kaljurand ise ütles pärast Rõivasega kohtumist, et otsustas praegu jätkata tööd välisministrina. Võimaliku kandideerimise kohta märkis ta siis, et kui keegi peaks talle sellise ettepaneku tegema, mõtleb ta selle üle väga tõsiselt. Kandideerimise korral ei saaks ta enda kinnitusel aga välisministriks jääda.
Samas tänas Kaljurand 47 inimest, kes tegid tema kandideerimise toetuseks pöördumise, ja kõiki teisi, kes talle helistasid, kirjutasid või sotsiaalmeedias toetust avaldasid, ning ütles, et nende toetus annab talle otsuste tegemisel kindlust.