/nginx/o/2014/02/21/2841610t1h8c9a.jpg)
Viimasel ajal oma tegevuses üha avatumaks muutunud kaitseväe erioperatsioonide väejuhatus avalikustas neljapäeval oma Facebooki lehel video Eesti eriüksuslaste harjutusest.
Video: kaitseväe eriüksuslased lihvivad oma oskusi (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Erioperatsioone viiakse läbi sageli vaenulikus või poliitiliselt tundlikus keskkonnas. Ülesande täitmisel kasutatakse arvult väikseid ning paindlikke üksuseid. Üksused kasutavad selleks spetsiaalset varustust, taktikaid ja oskuseid,» seisis video juurde lisatud postituses.
«Samuti on otsustuste vastuvõtmine erinev regulaararmeest. Sageli rakendatakse meetodeid ja protseduure, mis erinevad konventsionaalsete üksuste tegevusest.»
«Erioperatsioonide õnnestumiseks mängib olulist rolli tegevuste korduv ja korduv läbi harjutamine. Selleks luuakse võimalikult sarnased tingimused operatsioonialale. Harjutustel loodavad olukorrad peavad kopeerima situatsioone, mis võivad tulevase operatsiooni ajal tekkida,» lisati kirjutises.
Erioperatsioonide väejuhatuse ajalugu ulatub 2005. aastasse, kui luurepataljoni koosseisu hakati looma erioperatsioonide gruppi. Tol ajal loodud erioperatsioonide grupp tegutses väikese koosseisu ja väheste ressurssidega kuni 2008. aastani, mil sõjaline ja poliitiline juhtkond otsustas seda võimet hakata intensiivsemalt arendama.
Erioperatsioonide grupp tegutses luurepataljoni koosseisus kuni 2012. aasta lõpuni, mil valitsus kinnitas seadusemuudatuse, millega loodi kaitseväe erioperatsioonide üksus eraldiseisvana. Struktuuriliselt allub see otse kaitseväe juhatajale.
Alates 1. augustist 2014 on kaitseväe erioperatsioonide üksuse uus nimetus erioperatsioonide väejuhatus.
Üksuse ülem on kolonelleitnant Riho Ühtegi.