Valitsussektor vähenes aasta jooksul 1500 töötaja võrra

Valitsuse pressikonverents Stenbocki majas. Foto: Erik Prozes

Riigihalduse ministri esitatud ülevaate järgi vähenes valitsussektor aasta jooksul enam kui 1500 töötaja võrra, mis on kaks korda rohkem, kui oli esimese aasta eesmärgiks seatud.

Valitsus jätkab töötajate vähendamisega kuid see toimub struktuursete reformide kaudu, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Peaminister Taavi Rõivas ütles, et keskvalitsuse töötajate arvu vähendati aastaga üle 1500 inimese võrra, kaks korda enam kui me valitsuses eesmärgiks seati. «See võimaldas seniste protsendiliste eesmärkide jätkamise asemel leppida kokku reformide nimekirjas, mille tulemusena keskvalitsuse töötajate arv edaspidi väheneb.»

Riigihalduse minister Arto Aas ütles, et töötajate vähendamisse panustasid kõik ministeeriumid koos allasutustega eelkõige läbi reformide ja töökorralduse tõhustamise. «Jätkame reformide elluviimist – leppisime kokku konkreetsed tegevused ja reformid, mille tulemusena jätkub töötajate arvu vähendamine ka järgmisel aastal.»

Aas lisas, et oluline on vältida olukorda, kus liiga palju tööjõudu on hõivatud avalikus sektoris. «Ajal, kus iga töötaja väärtus kasvab nii avalikus- kui erasektoris, on meie eesmärk tõsta töötajate efektiivsust ja tulemuslikkust ning hoida konkurentsivõimet.» 

Valitsuse koalitsioonilepe näeb ette, et nelja aasta jooksul vähendatakse valitsussektori töötajate arvu 3500 inimese võrra. Mullu suvel seatud eesmärgi järgi oli ette nähtud, et iga aasta toimub vähenemine 750 inimese võrra.

Värske rahandusministeeriumi analüüs näitab, et ministeeriumid ja nende allasutused on vähendamise eesmärki ületatud esimesel aastal rohkem kui kahekordselt.

Seetõttu leppis valitsus täna kokku, et esimese aasta valitsemise mahu eesmärk loetakse täidetuks ja ministeeriumid vabastatakse ette antud protsentidest ning ametnike arvu vähendamine toimub edaspidi läbi reformide.

Plaanitavad ja käimasolevad reformid:

• Kutseharidusvõrgu reform
• Koolivõrgu reform
• Muuseumivõrgustiku korrastamine (sh muutmine sihtasutusteks)
• Kultuuriasutuste tugitegevuste konsolideerimine
• Kultuuriasutuste toitlustusteenuse delegeerimine erasektorile (asutustes, kus see on võimalik)
• Põllumajandusvaldkonna asutuste optimeerimine
• Transpordiameti moodustamine
• Sotsiaalvaldkonna infosüsteemide korrastamine
• Rehabilitatsiooniteenuste reform
• Tervise valdkonna asutuste reform
• Toetusi jagavate asutuste reform
• Maavalitsuste reform
• Nõustamisteenuste optimeerimine (sh SA Innove Rajaleidja keskused, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet)
• Riigi tugiteenuste konsolideerimise jätkamine
• Riigi kinnisvara konsolideerimise jätkamine
• Riikliku statistika tootmise optimeerimine
• Kohtusüsteemi reform
• Nelja ministeeriumi ühishoone tugitegevuste optimeerimine