Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Ülikoolid mures käest libisevate projektide pärast

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Tiina Kaukvere
Copy
Maaülikooli limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalt.
Maaülikooli limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalt. Foto: Elmo Riig / Sakala

Ülikoolid kurdavad, et riigiasutused jätavad koole uurimisprojektidest kõrvale ja püüavad värvata teadlasi õppeasutuste selja tagant. Selle taga nähakse ohtlikku muutust teaduspoliitikas.

«Kompetents on ülikoolides välja arendatud ja kui on vaja rakendusuuringut teha, siis püütakse meie teadlasi üle osta ja töölistada väljaspool ülikooli,» ütles Eesti Maaülikooli (EMÜ) rektor Mait Klaassen.

«Mulle tundub, et mingi uus laine on peale tulemas. Pöördutakse otse meie spetsialistide poole, et teeme töövõtulepingu sinuga, mitte ülikooliga, aga see know-how on ülikoolis loodud,» nentis ka Tartu Ülikooli (TÜ) rektor Volli Kalm, kelle sõnul on eriti nukker, et seda kultiveerivad riigiasutused ja ka kohalikud omavalitsused, kes tellivad uuringuid otse teadlastelt, mitte läbi ülikooli.

Probleemil, millele rektorid viitavad, on kaks keset – ühest küljest sõlmitakse otselepinguid teadlastega seetõttu, et nii tuleb sageli odavam kui ülikoolist tellida. Teisest küljest muretsevad koolid, et riigiasutustest ei jõua rakendusuuringud enam avalike hangete kaudu ülikoolideni, sest kasumlikum on projektid ministeeriumide allasutusse suunata.

Tagasi üles