/nginx/o/2016/08/03/5682973t1h7920.jpg)
Möödunud aastal kindlustusfirmale If tahvelarvuti väidetava varguse kohta kahjuavalduse teinud mehele mõisteti kohtus kaheksa kuud reaalset vangistust.
Tahvelarvutiga kindlustuskelmuse teinud mehele mõisteti reaalne vangistus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kelm oli kindlustuselt korduvalt püüdnud kindlustushüvitist välja petta, lisaks oli ta juba varem tingimisi vangi mõistetud.
If Kindlustuse klientidel on koduse vara kindlustamisel kaitse all ka kaasas kantav vara, sealhulgas mobiiltelefon ning tahvelarvuti. Paraku on mitmed kliendid püüdnud valeinfo edastamisega kindlustusseltsilt hüvitist välja petta, enamjaolt on tegemist olnud telefonide ja tahvelarvutite varguste ning purunemistega.
Möödunud aastal algatati kriminaalmenetlus If Kindlustuselt kindlustushüvitist välja petnud mehe suhtes, kelle kohus tänavu reaalselt vangi mõistis. Kindlustuskelmuse eest määrati kelmile kaheksa kuud reaalset vangistust ja lisaks pöörati täitmisele eelmine tingimisi vangistus. Kokku tuleb mehel vanglakaristust kanda 2 aastat ja 8 kuud.
If Kindlustuse uurimisüksuse juhi Arvi Rohuniidu sõnul karistatakse kelmuse eest üldjuhul rahatrahvi või tingimisi vangistusega ning reaalse vanglakaristuse määramine on üsna harva esinev.
«Kindlustuskelmuste avastamine ning tõendamine on tegelikult ausate klientide kaitse, sest kelmide tekitatud kahjud tuleb ju lõppkokkuvõttes neil kinni maksta. Kõnealune näide võiks panna inimesi järele mõtlema võimalikele tagajärgedele,» sõnas Rohuniit.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo talituse juht Roger Kummi sõnul on koostöö kindlustusettevõtetega muutunud üha tihedamaks ning viimased näitavad aktiivselt initsiatiivi selliste pettuste avastamiseks.
Kummi kinnitusel teevad kindlustusfirmad sageli ära olulise eeltöö, selgitamaks välja, et tegu võib olla pettusega. Oma loomult on kindlustuspettused kuriteoliik, mille uurimist tuleb sageli alustada n-ö nullist – näiteks puudub klassikalises mõttes kuriteopaik ja sageli tuleb juhtunut hakata uurima tagasiulatuvalt. Samas jõuavad uurimisasutused koos kindlustusfirmadega aina rohkematele skeemidele jälile. «Käesolev juhtum näitab ilmekalt, et ka paarisaja eurosesse pettusesse suhtutakse täie tõsidusega,» ütles Kumm.
If Kindlustuse uurijad on tänavu Eestis kaheksa kuuga 300 000 euro eest pettusi avastanud. Suurim kindlustuskelmus leidis aset aastal 2013 summas 600 000 eurot.