/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2010/02/27/323376t1h1d93.jpg)
Kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamises süüdi mõistetud Läti elanik Dmitri Savins andis neljapäeval Arhangelski oblastikohtus kaaperdamissüüdistusega kohtu all olevate kaaslaste vastu tunnistusi, teatas Interfax.
Arctic Sea kaaperdaja tunnistas kohtus oma kaaslaste vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arhangelski oblastiprokuratuuri teatel andis Savins tunnistusi, mis andsid kinnitust kaubalaeva kaaperdamises süüdistava kuue mehe süüle.
Venemaa peaprokuröri asetäitja Viktor Grin kinnitas Arctic Sea kaaperdamises süüdistatava kuue mehe süüasja ja saatis selle kohtusse arutamiseks novembri keskel.
Eesti kodanikku Jevgeni Mironovit, Läti kodanikku Vitali Lepinit, Venemaa kodaniku Dmitri Bartenevit, määratlemata kodakondsusega Aleksei Bulejevit ja Igor Borissovit ning väljaselgitamata kodakondsusega Aleksei Andrjušinit süüdistatakse kaubalaeva Arctic Sea ründamises ja piraatluses.
Prokuratuur süüdistab mehi Venemaa kriminaalkoodeksi paragrahvi 227 alusel, mis käsitleb vara omandamist vägivalda kasutades või vägivallaga ähvardades organiseeritud grupi poolt.
Süüdistuskokkuvõtte järgi moodustasid kuus kohtualust ning praeguseks juba karistuse kätte saanud Dmitri Savins ja Andrei Lunev 2009. aasta juulis Tallinnas kuritegeliku grupi, et rünnata Arctic Sead ja hõivata laeva vara. Süüdistuse järgi hõivas kaheksaliikmeline jõuk ööl vastu 24. juulit 2009. aastal Läänemerel Ojamaa ja Ölandi saare vahel Malta lipu all sõitva kaubalaeva Arctic Sea, mille pardal oli 15 Venemaa kodakondsusega meeskonnaliiget ja kahe miljoni euro väärtuses puitu.
Moskva linnakohus on juba määranud karistused kahele väidetavas laevakaaperdamises osalenud mehele. Esimesena sai Arctic Sea kaaperdamise süüasjas karistuse Tallinna elanik Andrei Lunev, kelle Moskva linnakohus mõistis mullu mais piraatluses süüdi ja karistas teda viieaastase vangistusega. Läti elanikule Dmitri Savinsile mõistis kohus mullu juunis seitsmeaastase vangistuse range režiimiga vanglas.
Dmitri Savins väitis kohtus, et kaaperdamise tellimise taga on ka endine Eesti luurekoordinaator ning praegu roheliste nimekirjas riigikogusse kandideeriv Eerik-Niiles Kross. Eesti prokuratuuri kinnitusel ei ole uurimisel tuvastatud Krossi seost Arctic Sea hõivamisega. Ka Kross ise on nimetanud Savinsi väiteid absurdseteks.
Venelastest meeskonnaga Malta lipu all sõitnud Arctic Sea kadumine 2009. aasta juulis vallandades ulatusliku rahvusvahelise otsinguoperatsiooni. Pikka aega oli laev kadunud, kuni Venemaa eriüksus selle sama aasta 18. augustil Atlandi ookeandis Roheneeme saarte lähedal vallutas. Vene võimud toimetasid laeva kaaperdamises kahtlustatavatena Moskvasse kaheksa meest, kelle seas on Eesti, Läti ja Venemaa kodanikke.
Laeva päästeoperatsioon vallandas maailma ajakirjanduses oletused, et laev võis vedada salajast lasti, näiteks relvi Iraanile. Uurijate sõnul kaaperdasid maskides piraadid laeva Rootsi ranniku lähedal ning kui Vene sõjalaevad selle augustis leidsid, oli selle pardal vaid puidulast. Venemaa on alati kinnitanud, et laeva pardalt ei leitud midagi kahtlast ja eitab teateid, et alus vedas ajakirjanduses mainitud õhutõrjerakette S-300 Iraani.