Otseülekanne: kas sellist haldusreformi me tahtsimegi?

Postimees vahendas reedel kella 13–15.15 otsepildis Jõgeval peetavat Vooremaa konverentsi, kus tuli jutuks haldusreformi hetkeseis ja põhiseaduslikkus.

Postimees tegi otseülekande Jõgeva kultuurikeskuses toimuva konverentsi teisest osast, mis kandis pealkirja «Kas sellist haldus- ja riigireformi me tahtsimegi?» Arutelu modereeris riigikogu liige Aivar Kokk.

Haldusreformist kui riigireformi esimesest sammust tegi ettekande riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet, haldusreformi hetkeseisust rääkis haldusreformi Lõuna-Eesti piirkondliku komisjoni esimees Priidu Ristkok ning küsimusele, kas sellist haldusreformi me tahtsimegi, vastas oma ettekandes riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder.

Priidu Ristkoki sõnul ei muuda haldusreform omavalitsuste olemust ja ülesandeid. Reformi eesmärk on suurendada omavalitsuste võimekusi oma ülesannete täitmisel ja sellest tuleneb ka vähemalt 5000 elaniku nõue. 

Reform on kahes etapis - esimeses etapis saavad omavalitsused liituda omal initsiatiivil ja selleks on aega aasta lõpuni. Järgmisel aastal hakkab valitsus mitte liitunud ja seadusele mitte vastavaid omavalitsusi liitma. 

Uued omavalitsused saavad tekkida ja ühinemised jõustuda pärast järgmisi kohalikke valimisi.

Kui vajalik, võib valitsus liita nõuetele vastava ja mitte vastava omavalitsuse. Sundliidetavatele omavalitsustele lisatoetust ei maksta.

Plaanis on suuremastaabiliste teenuste jaoks luua ühisamet näiteks jäätmete veoks või transpordi korraldamiseks. Uute ülesannete lisandumisel lubatakse selleks ka lisaraha.

Omavalitsuste rahastamist nende liitumine ei mõjuta, kuid tulubaasi tulevikus veidi suurendatakse. Mis puudutab haldusreformi, siis ühinemistoetused on märkimisväärsed – kokku 65 miljonit eurot. Oktoobris arutab valitsus ka kohalike maksude kehtestamise teemat.

Eestis on väga vähe omavalitsusi, mis pole vabatahtlikult ühinemisläbirääkimisi alustanud ning läbirääkimiste tempo ja partnerite leidmine on läinud kiiresti.

Mis puudutab asutuste välja viimist pealinnast, siis arutelud praegu käivad. Sama käib ka riigimajade loomise kohta, kus soovitusteni jõutakse järgmise aasta jaanuaris. 

Kalle Laaneti sõnul on tänaseks juba ühinenud Saue ja Tõrva vald. Samas on 22 kohalikku omavalitsust, kes on protsessi tõttu pöördunud riigikohtu poole.  

Riigireformi saab jagada kolmeks: haldusreform, riigi valitsemise reform ja põhiseaduslikke institutsioone puudutavad muudatused. Tänaseks on asjaga tegelev riigikogu töörühm visandanud riigireformi mõttepaberi ja fraktsioonid peaksid selle nüüd läbi arutama. 

Helir-Valdor Seederi sõnul on reformi puhul kolm-neli suuremat ohumärki. Esiteks – oht, et tekib palju kunstlikke omavalitsusi. Näiteks Järvamaal tekkiv nn maavald, mille peaks moodustama väga palju omavalitsusi. Mis seob Imaveret ja Albut? Mitte midagi. Samas on seal maakondlik seos. Selliseid omavalitsusi ei peaks Eestis tekkima, sest need pole elujõulised.  

Maakondade piiride muutmist tervikuna seaduses pole, ehk maakondliku omavalitsust ilmselt ei teki. Aga täna on veel võimalik, et lähtuda maakondlikest piiridest. See ei pea olema 15 maakonda, võib olla rohkem. Ideaalset lahendust pole, aga maakondlik lähenemine on parem.

Teine oht on ühinemised vales suunas. Näiteks Kabala vald liitus Türi vallaga – Türi linnani on mitukümmend kilomeetrit, lähema linnani vaid paarsada meetrit. Mõistagi tekitab see elanikele kõikvõimalikke probleeme. 

Kolmas oht on maakondade küsimus. Me võiksime õppida naabritelt – Läti 500st omavalitsusest jäi 100 järgi. Kõige suurem viga oli aga see, et maakondlikku alust polnud ja tekkis ebaloogilisi omavalitsusi ning mitmete linnade staatus jäi ebaselgeks.

Juristide sõnavõtud

Sõna saavad haldusreformi seaduse kohtumenetluses vastaspooli esindavad vandeadvokaadid. Advokaadibüroo Raidla Ellex vanempartner Jüri Raidla räägib haldusreformist põhiseaduslikkuse teenistuses ning advokaadibüroo VARUL vanempartner Paul Varul sellest, kas haldusreformi seadus on põhiseadusega kooskõlas.

Jüri Raidla sõnul esindab ta valitsust riigikohtu ees ja leiab, et haldusreformi seadus on põhiseadusega kooskõlas.

80 protsendis omavalitsustes elab vähem kui 5000 inimest. Uuringud näitavad, et omavalitsuse võimekus sõltub elanike arvust. Et kõiki oma ülesandeid täita, peab omavalitsuses töötama vähemalt 35 ametnikku. Ka õiguskantsleri sõnul oli haldusreformi tarvis, sest isikute põhiõigusi on vaja kaitsta.

Ka riigikontrolli analüüsid näitavad, et reformi on tarvis ja alternatiivi sellele pole. Tartu ülikooli majandusinstituudi hinnangul on kõikide teenuste osutamiseks vaja omavalitsusse vähemalt 6000 elanikku.

Paljud omavalitsused ei suuda oma ülesandeid täita ja see pole põhiseadusega kooskõlas. Seega ei vasta praegune korraldus põhiseadusele ja riik ei tohi tolereerida ebapõhiseaduslikkust. 

Reformi eesmärk on omavalitsuste võimekuse tagamine ja inimestele seadusega määratud teenuste osutamise tagamine.

Jutt sellest, et reformil pole eesmärki, on ainetud. Eesmärk on põhiseaduslikkuse tagamine. Haldusreformi seadus on sobiv meede selle eesmärgi kasutamiseks. 

Reformiga ei võeta omavalitsuselt ära ühtegi õigust. See, et mõned omavalitsusüksused lõpevad, ei tähenda, et omavalitsus mõnes Eesti paigas lõpeb. Vaidlused on seotud tähtaegade ja protseduuridega. Iga reform on alati seotud riivega, täna vaieldakse selle üle, kas see on lubatav. Minu hinnangul on reformiga tekkivad põhiseaduse riived mõõdukad ja lubatavad. 

Paul Varuli sõnul pole juttu sellest, et haldusreformi pole vaja või see on lubamatu.

Kui on üks vald, kes saab omadega hästi hakkama, aga elanikke on 4900 – seaduse järgi tuleb teda sundühendada. Kas siis tõesti võibki olla nii – ja kas see on põhiseadusega kooskõlas – et ainuke piir on 5000 elanikku ja alla selle sedastatakse automaatselt, et omavalitsus on haldussuutmatu?

Kas kohalikul omavalitsusel on põhiseaduslikult tagatud õigus olemasolule? Õigussubjektsuse garantii ehk olemasoleku garantii on olemas. Ja omavalitsuste ühendamine on selle õiguse riive kuivõrd olemasolu lõpeb.

Kas see riive on lubatud? Kui valla või linna elanikud ei soovi liituda, nad leiavad, et neil on õigus olemasolule, siis tõesti, põhiseadus valdu ei kinnista ja piire võib muuta ka sunniviisiliselt, ent mitte suvaliselt.

Sundühendamine otsustatakse lähtuvalt reformi eesmärgist, milleks on omavalitsuse suutlikkuse tõstmine, mis viiks selleni, et inimeste elu muutuks paremaks. Kas sellega kaasneb riive, mis on nii suur, et see pole enam lubatav? Seda tulebki hinnata.

Sundühendamine pole sobiv, sest pole õige otsustada seda ühe kriteeriumi järgi. Kui keegi ütleb, et 5000 on teaduslikult põhjendatud ja midagi pole vaielda, siis see väide on küsitav. Siin pole tegemist suurusjärguga, vaid konkreetselt 5000 elanikku. Valitsusel pole võimalus teha erandit näiteks 4959 elanikuga vallale. Või mis saab, kui praegu on 5000, aga järgmine aasta on sealt lahkunud 200 inimest?

Konverentsi lõpetab debatt

Konverentsi lõpetab haldusreformi-teemaline debatt, kus osalevad Kalle Laanet, Priidu Ristkok, Helir-Valdor Seeder, Paul Varul ja Jüri Raidla ning Luunja vallavanem Aare Anderson, Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots ja Avinurme vallavanem Aivar Saarela.

Jüri Raidla sõnul tooks subjektiivsuse lisamine (kui 5000 elanikku täis ei tule, võib olla ka 4500) haldusreformi kaasa samuti palju kriitikat kui õiguslik subjektivism. Mis puudutab tähtaegu, siis see on ajendatud valimistest. Vaidlused kohtus on aga tavapärane ja demokraatlik protsess. Kui kohus liitumise peatab, toimuvad valimised samades piirides. 

Paul Varuli sõnul kannatavad 5000 elaniku põhimõtte tõttu väikese elanike arvuga, aga võimekad omavalitsused.