/nginx/o/2016/09/02/5789855t1h4efc.jpg)
Marina Kaljuranna presidendiks kandideerimist toetava meeskonna nõuniku Andreas Kaju sõnul vahetavad nad iga päev mõtteid ja ei ole lõplikke otsuseid teinud, allkirju Kaljuranna ülesseadmiseks valimiskogus aga ei koguta.
Kaljuranna kampaaniameeskond pole lõplikult laiali läinud (9)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eks me ootame mõnes mõttes Marina isiklikku otsust, loomulikult istume koos ja vahetame mõtteid ja oleme oma arvamust ka avaldamas kindlasti, aga ta peab ise selle otsuse kogu talle teadaoleva info pinnalt langetama,» vastas Kaju ERRi uudisteportaali küsimusele, kas kampaaniameeskond jätkab tööd.
Allkirju Kaljuranna valimiskogus ülesseadmiseks ei koguta, ütles Kaju.
«Selge on see, et igavesti see olukord kesta ei saa, tähtajad seavad omad piirid, aga täna veel midagi lõplikku mul sealt praegusel hetkel öelda ei ole,» nentis Kaju.
Pärast presidendivalimiste läbikukkumist riigikogus tegid mitmed kultuuritegelased ühispöördumise, kutsudes valimiskogu liikmeid seadma valimiskogus üles avalikkuse suure toetusega välisminister Marina Kaljuranna kandidatuuri. Praegu on petitsioonil üle 1600 toetusallkirja.
Politoloog Tõnis Saarts peab olukorda pretsedendituks, sest varem ei ole meie poliitikas olnud situatsiooni, kus avaliku elu tegelased oleks survestanud mõnda kandidaati kandideerima. Saartsi sõnul võiks Kaljurannale ukse avada stsenaarium, kui valimised valimiskogus ebaõnnestuvad ja liiguvad tagasi riigikokku.
Kaljurand saab toetusavaldusi presidendivalimistel kandideerimiseks
Kaljurannaga on kontakti võtnud mitmed potentsiaalsed valijamehed, et avaldada toetust tema kandideerimiseks valimiskogus.
«Jah, läinud päevadel on nii ajakirjanduse vahendusel kui ka otse Kaljurannale oma toetusest teada andnud hulgi valijamehi ja lihtsalt kodanikke,» ütles Kaju BNSile.
«Kas Eesti valijamehed on täna rahul selle valikuga, mis nende ette asetatakse? Küsimus on ka selles, kuidas kogutud kapitali kõige paremini Eesti heaks ära kasutada. Niisama kandideerimine kellegi elu paremaks ei tee. Ent samuti ei tee seda vastutuse eest põgenemine ja mida Kaljurand ei ole, on põgeneja,» märkis Kaju.
Kaju ütles, et Marina Kaljurannal on, mille üle mõelda. «Veel 2015. aasta märtsis oli tema toetus EMORi potentsiaalsete presidendikandidaadite uuringus kümme protsenti, väiksem kui Siim Kallasel. Viimase pooleteise aasta jooksul on Eesti avalikkus kui valijamehed ühtmoodi Kaljurannast lugu pidama asunud, sest ta esindab neid väärtusi ja tõekspidamini, mille meenutamise järele just täna on ootused kõige suuremad, et Eestis peab elu ühtmoodi paremaks minema nii meestele kui naistele, eestlastele kui venelastele, noortele kui vanadele,» sedastas Kaju.
«Eesti naiste, alla 35-aastaste inimeste ja ka vene keelt kõnelevate eestimaalaste jaoks on Kaljurand avaliku arvamuse uuringutes suveräänne arvamusliider ja esimene eelistus. Aga Eesti inimesed ei saa valida presidenti,» märkis tema meeskonna meediajuht.
Välisminister Kaljuranna võimalik presidendiks kandideerimine valimiskogus sai hoobi, kui Reformierakona juhatus, mille osa liikmeid teda toetab, otsustas eelmisel nädalal jääda valimiskogus Siim Kallase taha ning Kaljuranda kandidaadiks mitte esitada. Samas on Kaljurand arvamusuuringute kohaselt jätkuvalt kõige populaarsem presidendikandidaat.
Presidendikandidaatide registreerimine valimiskogusse algab 20.septembril.