/nginx/o/2011/02/02/509188t1h6a83.jpg)
Vanemate tallinlaste mälust pole kadunud pilt, kuidas Nõukogude ajal haljendas soojatorustike kohal ka pakasega muru. Kahjuks ei ole paljudes kohtades seni olukord paremaks muutunud.
Muru haljendab torude kohal nagu Nõukogude ajal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lasnamäel Paasiku tänaval elav Milla Odres on tõeliselt pahane, sest kortermaja seitsmenda korruse aknast näeb ta iga päev, kuidas Iru energiajaama poole kulgeva soojatorustiku peal on rohi keset talve päris roheline ja aeg-ajalt pahvatab üles ka aurupilvi.
Naine helistas 25. jaanuaril Tallinna Küttesse, sest oli väga pahane, et soojust lihtsalt õhku paisatakse, ja keegi, tõenäoliselt tavalised linlased, peavad need kaod omast taskust kinni maksma.
«Oma aknast näen hästi, et kogu soojatorustiku ulatuses on lumi sulanud, kuigi kõrval kõrguvad suured hanged,» selgitas Odres.
«Tallinna Kütte klienditeenindaja vastas mulle, et mida te ikka tahate, need on ju veel nõukogudeaegsed torud. Samas teenib Tallinna Küte suurt kasumit, aga olukorra parandamiseks midagi ette ei võta,» lisas ta.
Raha torustiku kohal haihtub
Laiadest haljendavatest mururibadest soojatorustiku kohal teatas ka üks mustamäelane, kes sõitis Sõpruse puiestee ja Vilde tee ristmikult Keskuse tänava poole. Tema sõnul ei ole normaalne, kui korteriühistutel soovitatakse maju soojustada ja selleks Kredexist toetust küsida, kuid samal ajal haihtub raha soojatorustiku kohal lihtsalt õhku. Samasuguseid haljendavaid mururibasid võib kohata ka kesklinnas ja mujal Tallinnas.
Tallinna Kütte pressiesindaja Urmas Ööbik ütles, et firma võttis 2002. aastal linnale kuuluva Tallinna Soojuse varad, nende hulgas ka soojatorustiku 30 aastaks rendile ja arendab nüüd seda oma rahaga.
Ettevõte haldab linnas 411 kilomeetri pikkust kaugküttevõrku, nüüdisaegselt isoleeritud torusid on praegu vaid umbes 107 kilomeetrit.
Ööbik märkis, et Tallinna Kütte investeeringud soojusvõrgu seisukorra parandamisse viimastel aastatel on olnud umbes kolm miljonit eurot aastas (47 miljonit krooni).
Miljonid magistraalidesse
Peale selle maksab eelmisel aastal ja tänavu kesklinna ja Mustamäe piirkonna soojusvõrkude ühendusmagistraali ehitamine 15 miljonit eurot (235 miljonit krooni). See ühendus peaks Tallinna Kütte hinnangul suurendama linlaste soojavarustuse töökindlust ja tagama paindlikkuse eri kütuste kasutamisel.
«Soojusvõrkude investeeringute planeerimisel lähtume eelkõige vajadusest vähendada soojakadusid ning tõsta võrgu töökindlust,» lausus Ööbik.
Eelmise aasta investeeringute käigus ehitati 2,5 kilomeetrit uusi soojatorustikke, vahetati välja 2,1 kilomeetrit vanu torusid ja renoveeriti 6,3 kilomeetri ulatuses soojusisolatsiooni.
Soojuskaod on Ööbiku sõnul Tallinna kaugküttevõrgus pidevalt vähenenud. Kui 2003. aastal oli keskmine soojuskadu 18 protsenti, siis 2009. aastal 16,5 ja mullu 16,2 protsenti. Renoveerimata torustikus võivad kaod ulatuda aga 30–40 protsendini. Tallinna soojatorude keskmine vanus on 23,2 aastat.