Eesti suursaadik Valgevenes: majandussanktsioonid pole välistatud

Aleksandr Lukašenka sai taas Valgevene presidendiks pärast valmisi, mis rahvusvaheliste vaatlejate sõnul olid ebaausad. Foto: SCANPIX

Kuigi Valgevene on Eesti kaubavahetuspartnerite hulgas kõrgel 18.-19. kohal, ei välista Eesti suursaadik Valgevenes Jaak Lensment ka majandussanktsioonide rakendamise vajadust Valgevenes tulevikus, kui selleks on olemas ELi liikmesriikide ühine tahe ning see on hoolikalt läbi arutatud.

Valgevene suhtes praegu kehtestatud piirangud näevad ette viisakeelunimekirja kantud isikute välismaal olevate pangaarvete külmutamise. Muid majanduslikke sanktsioone pole Lensmenti sõnul ELis esialgu süvitsi arutatud ega kehtestatud, kuid ta ei välista, et võimuladviku repressioonidele kaasa aitavate konkreetsete ettevõtete puhul võivad lisasanktsioonid tulevikus siiski jutuks tulla.

Seega on Lensmenti sõnul eksitav ka Postimehe ajakirjaniku Evelyn Kaldoja väide, nagu seisaks Eesti koos teiste Baltimaadega ELis vastu Poolale ja Rootsile, kes tahaksid kehtestada Minskile majandussanktsioonid.

Majanduslike sanktsioonide rakendamine puudutab Lensmenti sõnul paratamatult ka Valgevene rahvast. «ELi Valgevene-poliitika soovib aga Valgevene ühiskonda toetada, mitte pärssida. Seega, majanduslikud meetmed peaks olema väga täpselt läbi mõeldud. Loodetavasti piisab siiski seniste abinõude rakendamisest, et nimetatud eesmärke saavutada,» märkis suursaadik.

ELi poliitika Valgevene suhtes on tema sõnul eeskätt väärtustepõhine ja Eesti jagab seda hoiakut. Eesti seisukohad võib Lensmenti sõnul kokku võtta järgmiselt: «Oleme Valgevene isoleerimise vastu, kuna ELi enda kogemus näitab veenvalt, et see ei tööta, ning Valgevene tsiviilühiskonnale suurema toetuse avaldamise poolt».

«Loomulikult, ühe või teise liikmesriigi kahepoolsed suhted Valgevenega võivad neis raamides olla rohkem või vähem pragmaatilised, kuid meie lähtume arusaamast, et seaduslikkuseta pole ka edukad ärilised suhted võimalikud,» selgitas suursaadik.

Reaktsioonide järgi otsustades oli viisakeelu kehtestamine tema hinnangul õigesti kalkuleeritud meede. Sellised piirangud pakuvad Lensmenti hinnangul mõtteainet kõigile, kelle suhtes keeldu rakendatakse, sest ELi ja Valgevene vahelise dialoog piiramine annab endast tema sõnul kohe tunda.

«Nagu ELi nõukogu järeldused ütlevad, on piirangute kaotamise esimene tingimus poliitilistel põhjustel vangistatud isikute vabastamine ja rehabiliteerimine. Me loodame, et sanktsioonid saavutavad oma eesmärki peatselt ja viimase kahe aasta lootusrikkam dialoog ELi ja Valgevene vahel taastub,» rääkis suursaadik.

Valgevenelaste saatus on Lensmenti sõnul olnud läbi ajaloo seotud Euroopaga ning nende vabam liikumine Euroopas oleks igati normaalne. Viisalihtsustusprotsess on suursaadiku sõnul seega igati teretulnud.

Eestil on tema sõnul kavas loobuda viisatasust Valgevene kodanikele Eesti rahvusliku viisa eest ning sellega ärgitame me Lensmenti hinnangul ka teisi Schengeni ruumi kuuluvaid riike hindama, millised on viisatasude alandamise või nendest loobumise võimalused teatud kategooriate valgevene kodanike suhtes, näiteks tudengitele.

«Reisides näeb Valgevene kodanik oma silmaga, kuidas elatakse demokraatlikes riikides ja võib-olla saab ta seeläbi ka piisavalt mõtteainet edendamaks paremat elu demokraatlikus tuleviku-Valgevenes,» leidis Lensment.