Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Mida peaks tegema Marina Kaljurand? (27)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Liis Velsker
Copy
Marina Kaljurand.
Marina Kaljurand. Foto: Erik Prozes

Politoloog Rein Toomla sõnul seisab Reformierakond praegu erakordselt riskantse olukorra ees ja võimalikud on kõik variandid: Marina Kaljurand võib minna valimiskogus lõpuni välja ja loobuda välisministri kohast.

Esmalt tuleb Toomla sõnul arvestada, et Kaljurand on erakondlikus mõttes vaba ega kuulu Reformierakonda. See tähendab, et tema suhtes ei kehti erakonna käsud ja keelud. «Kui erakond teda toetaks, siis ta kindlasti võtaks seda arvesse, aga käskusid ja keelde ta ei pruugi arvestada,» märkis politoloog.

Küll aga peab Kaljurand tema hinnangul arvestama sellega, et erakond teda valimiskogus allkirjade kogumisel ilmselt kuigi võimsalt ei toeta.

«Küsimus on selles, kas erakond võib takistada oma liikmetel, eelkõige riigikogu liikmetel anda Kaljuranna toetuseks allkiri. Erakond võib seda teha ja kui ta seda teeb, siis on küsimus, kas sellele allutakse või ei alluta. Igatepidi keeruline olukord,» rääkis Toomla.

«Küsimus on, mida see rühm nüüd hakkab tegema – kumma kandidaadi poole nad kalduvad. Kui nad jagunevad ligikaudu pooleks, siis võib see olla katastroof mõlemale kandidaadile – kumbki neist ei pääse kahe parema sekka ega saa edasi valimiskogu viimasesse vooru.

Kui Kaljurand keerulisest olukorrast siiski välja murrab ja allkirjad kokku saab, on Toomla sõnul veelgi keerulisem see, mis hakkab toimuma edasi.

«Ta muutub valimiskogus kõige suuremaks konkurendiks just Siim Kallasele,» nentis ta.

Võib eeldada, et valimiskogus on Reformierakonda pooldav rühm. Selliseid inimesi võiks Toomla hinnangul olla valimiskogus vähemalt 70 (30 on Reformierakonna fraktsiooni liikmed). Viimastel kohalikel valimistel sai Reformierakond ligikaudu kuuendiku kõigist häältest, mistõttu 40 reformierakondlast võiks valijameeste seas olla.

«Küsimus on, mida see rühm hakkab nüüd tegema – kumma kandidaadi poole nad kalduvad. Kui nad jagunevad ligikaudu pooleks, siis võib see olla katastroof mõlemale kandidaadile – kumbki neist ei pääse kahe parema sekka ega saa edasi valimiskogu viimasesse vooru,» lausus ta.

«See on lausa erakordselt riskantne seis erakonna kui terviku jaoks,» rõhutas Toomla veelkord. Samas seisus oleks partei olnud politoloogi sõnul ka siis, kui oleks otsustatud Kaljurand valitsusest minema saata.

Lahendus oleks pidanud Reformierakonnas tulema juba mitu kuud tagasi ja Taavi Rõivasel kui erakonna esimehel oleks tulnud teha see otsus. Toomla nentis, et kogu aeg räägiti, et valimised on alles augusti lõpus ja aega on, ent siis selgus, et asjad on mõnevõrra keerulisemad.

Selgus, et Kaljurand on rahva seas populaarne. Samas ei ole tema populaarsus jällegi nii suur, et see oleks kallutanud Kallase asemel teda riigikogus üles seadma. «See toetus oleks pidanud olema siis 70 protsenti. Samas 30 protsenti on ka kõva sõna, sest teistel on veel vähem,» arutles Toomla.

«Nüüd on asi jäänud juba nii hiljaks. Küsimus on selles, kas nüüd on lootusetult hilja,» märkis Toomla.

Toomla usub, et Reformierakonna juhtpoliitikud mõtlevad praegu variandile, et järsku Kaljurand ei saa 21 toetusallkirja kokku. «Nad mõtlevad, et järsku juhtub ime või Kaljurand ise loobub. Selleks võib olla surve taga, aga võib ka ilma surveta olla. Eriti silmas pidades seda, et alles mõni aeg tagasi Kaljurand ütles, et ta on valmis erakonda astuma. Sellisel juhul ma ei tea, kas erakonna lõhestamine on kõige mõistlikum tegevus,» leidis ta.

«Ühelt poolt on erakond lõhki ja teiselt poolt on ka Kaljuranna peas väga tõsised dilemmad,» lausus Toomla. Samas on tema hinnangul täiesti võimalik, et Kaljurand otsustab loobuda välisministri kohast.

Igal juhul on kandideerijatel tuli takus. On öeldud, et valijamehed valitakse ära 15. septembriks – see on kõigest nädal aega enne valimisi. «See tähendab, et umbes kümne päeva jooksul tuleb koguda vähemalt 15 allkirja, eeldusel, et Reformierakonna saadikud annavad ka allkirju Kaljurannale,» ütles Toomla ja lisas, et alati on risk, et Kaljurand on siiani kohalikes omavalitsustes rääkinud inimestega, kes ei osutugi valituks.

«Tema seis on ikka päris keeruline ja Reformierakonna seis täpselt samamoodi,» lisas Toomla.

Tagasi üles