Välisminister Marina Kaljurand ütles täna õhtul ajakirjanikele, et kui talle peaks tehtama ettepanek kandideerida presidendiks, kaalub ta seda tõsiselt.
Kaljurand: kui ettepanek tehakse, kaalun presidendiks kandideerimist tõsiselt (30)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaljurand kohtus täna täna pärastlõunal Stenbocki majas Reformierakonna esimehe, peaminister Taavi Rõivasega, et arutada presidendivalimiste teemat.
Rõivas ütles pärast kohtumist ajakirjanikele, et Kaljurand ei peaks võtma otsust isiklikult ja kahe kandidaadiga valimiskogusse minek oleks tähendanud Mailis Repsi või Allar Jõksi teise vooru aitamist.
Marina Kaljurand lahkus pärast kaks ja pool tundi kestnud kohtumist Stenbocki majast ajakirjanikele kommentaare andmata.
Reformierakonna juhatus otsustas eile hilisõhtul, et toetab valimiskogus presidendivalimistel erakonna kandidaadina Siim Kallast, mitte Marina Kaljuranda.
Reformierakonna juhatus kogunes eile õhtul kella 19 paiku Kadriorgu Katharinenthali kohvikusse presidendivalimiste küsimusi arutama. Viietunnise kirgliku arutelu käigus otsustati juhatuse koosolekul, et presidendivalimistel valijameeste kogus 24. septembril toetab erakond Siim Kallast.
Kella 00.30 paiku selgus, et erakond toetab valijameeste kogus Siim Kallast.
«Meil oli väga pikk ja põhjalik arutelu nii sellest, kuidas seni presidendivalimised on läinud, kuidas erinevad erakonnad on käitunud, millised on erinevate kandidaatide šansid valituks osutuda,» rääkis Reformierakonna esimees peaminister Taavi Rõivas pärast juhatuse koosolekut.
«Peale seda, kui me olime selle arutelu maha pidanud ja omavahel mõtteid ja seisukohti vahetanud, leppisime kokku, et täna jõuame kindlasti otsuseni ja otsustasime pärast pikki arutelusid, et toetame valimiskogus Siim Kallase kandidatuuri,» kinnitas ta.
Rõivase sõnul pole tegu kergelt tulnud otsusega. «Pole ju saladus, et Reformierakonna liikmete hulgas, fraktsiooni liikmete hulgas, juhatuse liikmete hulgas, ka erakonna toetajate hulgas on küllalt palju neid, kes esimese eelistusena toetaksid Marina Kaljuranda ja on küllalt palju ka neid, kes esimese eelistusena toetaksid Urmas Paeti.»
Igaüks, nii Kallas, Kaljurand kui Paet vääriks Rõivase hinnangul presidendiametit. «Kuna kolme presidenti Eestile valida ei ole võimalik ja Reformierakond üksi seda otsust ei tee, siis tänane hääletus ei olnud niivõrd populaarsushääletus erakonna sees või isiklike sümpaatiate hääletus,» jätkas Rõivas. «See oli tegelikult arutelu sellest, et kellel neist kandidaatidest on kõige reaalsem võimalus osutuda valituks ja kelle taha meil on mõistlik koonduda, et Eesti saaks endale tõepoolest hea presidendi.»
Rõivas rõhutas, et erakonna otsus Kallast toetada puudutab nii erakonna fraktsiooni kui erakonna valimiskogu liikmeid laiemalt. «Ma loodan, et kõik erakonna liikmed võtavad seda erakonna soovitust tõsiselt, aga loomulikult peame me arvestama, et nii nagu kõikides erakondades, on valijamehed ja parlamendiliikmed seotud kas kokkulepetega kohalikus volikogus või teatud isiklike eelistustega,» rääkis Rõivas.
«Teeme kõik selleks, et Reformierakonnast võimalikult suur osa oleks Siim Kallase taga ja et ka teised erakonnad leiaksid võimaluse lõpuks ometi kokku leppida.»
Rõivas nentis, et riigikogus jäi kokkuleppe tahet natuke väheks ja kahest erakonnast paraku ei piisanud. «Kasutan seda võimalust, et tänada sotsiaaldemokraate koostöö eest,» ütles ta. See koostöö logises pisut mõlemalt poolt, ühelt poolt esimeses voorus, teiselt poolt kolmandas voorus, aga teises voorus me näitasime, et 45 häält ühe kandidaadi taha tegelikult oli võimalik koondada.»
«Paraku jäi see kogu parlamendi maksimumiks ja selleks, et valimiskogus oleks võimalik president ära valida, peab ta saama siiski selge enamuse ja selleks meie rehkenduse järgi on vaja ikkagi vähemalt kolme suure erakonna toetust, mis omakorda tähendab, et see koostöötahe peab olema suurem, kui ta seni parlamendis on olnud.»
Rõivas ütles, et teavitas ka Marina Kaljuranda erakonna erakonna otsusest toetada Siim Kallast. «Ma rääkisin temaga ja ma ütlesin, et see otsus tuli minu jaoks isiklikult raske südamega, sest Marina Kaljurand on teinud väga tubli tööd nii valijameeste seas ja ka Eestis laiemalt.»
Rõivas märkis, et teiste erakondade seisukoht on olnud selline, et pigem ollakse valmis toetama Siim Kallast kui Marina Kaljuranda. «Sellega oleme pidanud kindlasti arvestama,» lisas ta.
Rõivase sõnul räägib ta homme Marina Kaljurannaga põhjalikult sellest, mis on tema isiklik soov.
«Ma inimlikult mõistaksin, kui ta oleks praegu ka pettunud. Kes meist ei oleks? Tegemist on väga suure tööga, mis on tehtud.»
Rõivas ütles, et veel tänase päevani pidasid erakonnad erinevaid kõnelusi ja kompasid üksteise toetust ning juttu, et juba mais oleks olnud võimalik midagi kokku leppida, ei usu tema sõnul mitte keegi. Suurem osa kõnelusi toimus Rõivase sõnul viimase paari nädala jooksul.
«Kui me ütlesime 3. augustil välja, et meie kandidaat on Siim Kallas, siis enamik erakondi ütlesid selle peale, et võtame teadmiseks, eks me siis paari nädala pärast räägime.»
Rõivas ütles, et nii tugev Reformierakond ei ole, et suudaks valimiskogusse kaks oma kandidaati saata.
«Kõik saavad aru, et kui me läheksime valimiskokku kahe või kolme kandidaadiga, siis see oleks kõige kindlam viis, et lõppvoorus oleks mingid teised inimesed.»
Siim Kallase toetamine tundus Rõivase sõnul loogilisem, sest tema on juba edasi valimiskogusse liikunud.
«Ma arvan, et Marina Kaljurannal, kui ta seda soovib, on võimalus järgmistel või ülejärgmistel valimistel,» lisas Rõivas. «Ta tegi ju väga palju head tööd selle nimel, et toetust saavutada, aga sel korral kõigist võitjat ei saa.»
Reformierakonna kandidaat Siim Kallas ütles varasemalt presidendivalimise kolmanda hääletusvooru järel Postimehele antud intervjuus, et ta loodab, et juhatuse koosolekul tuleb lõplik ja selge otsus, et Reformierakonnal on üks kandidaat ja see üks kandidaat on see, kes on riigikogust valimiskogusse edasi läinud ehk tema.
Peaminister ja Reformierakonna esimees Taavi Rõivas ütles Postimehele, et erakonna otsus valimiskogu kandidaadi osa tuleb pigem varem kui hiljem. Kas seda otsustatakse tänasel erakonna juhatuse koosolekul, Rõivas veel öelda ei soovinud.
Rõivase sõnul ei saanud ta täna enne erakonna juhatuse laiendatud koosseisu koosolekut ainuisikuliselt öelda milline kandidaat saab erakonna toetuse valimiskogus. «Kui ma seda ütleksin, siis ei oleks ju tänasel koosolekul mingit mõtet. Ma ei saa seda öelda, sest meil on plaanis seda täna juhatuse liikmetega arutada,» sõnas ta.