Haldusreform tunnistati komisjoni poolt põhiseaduspäraseks

Põhiseadus. Foto: Liis Treimann

Täna erakorraliselt kogunenud riigikogu põhiseaduskomisjon andis Riigikohtule arvamuse, milles selgitati, et haldusreformi seaduse paragrahvid on põhiseadusega kooskõlas.

Kõpu vald esitas tänavu juulis Riigikohtule taotluse hinnata haldusreformi seaduse vastavust põhiseadusele, sest pidas mitut haldusreformi seaduses olevat paragrahvi põhiseadusega vastuolus olevaks.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni hinnangul on põhiseadusega kooskõlas Kõpu valla poolt vaidlustatud haldusreformi seaduse paragrahvid. Komisjonis hääletusel olnud arvamust toetas viis ja vastu oli neli komisjoni liiget.

Põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet märkis, et valla poolt vaidlustati haldusreformi seaduse kolm paragrahvi, mis reguleerivad menetlustähtaegade pikkust Vabariigi Valitsuse algatamisel toimuva omavalitsuste ühendamise korral ning üks paragrahv, mis näeb ette, et omavalitsustele ei  maksta ühinemistoetusi, kui ühendamine viiakse läbi Vabariigi Valitsuse algatusel. «Komisjoni enamus leidis, et vaidlustatud paragrahvid ei ole põhiseadusega vastuolus,» ütles ta.

Laaneti sõnul on haldusreform Eesti inimestele ja Eesti riigile vajalik, sest aitab luua võimekamaid ja elanikele paremaid teenuseid pakkuvaid omavalitsusi. «Elu on viimase kümne aasta jooksul näidanud, et kui jääme ootama ainult omavalitsuste vabatahtlikku liitumist, siis neid liitumisi toimub väga vähe ja haldusreformiga soovitavad  eesmärgid jäävad saavutamata,» lisas ta.

Ka õiguskantsler Ülle Madise edastas Riigikohtule arvamuse, milles leiab, et haldusreformi seadus on põhiosas põhiseaduspärane, ent küsimused tekivad seoses valimiste ajalise lähedusega valdade sundühendamisele. Põhiseaduslik probleem on ka ühinemiskulude katmise ülempiir, sõnas ta.

«Volikogude otsus haldusreformi seadus vaidlustada on tervitatav, just kohalikud inimesed näitavad kõige täpsemalt, miks ja kuidas haldusreform nende põhiseaduslikke õigusi rikub. See on nõnda kaalukas reform, et Riigikohtu hinnang on kindlasti vajalik», märkis Madise.

Põhjaliku analüüsi ja ka teiste riikide kogemuse uurimise järel jõudis õiguskantsleri ametkond järeldusele, et põhiosas jääb reform Riigikogule põhiseadusega antud valikuruumi piiresse.

Riigikogu võttis haldusreformi seaduse (200 SE) vastu tänavu 7. juunil. Seadus sisaldab endas haldusreformi läbiviimise aluseid ja korda ning see määrab ära kohaliku omavalitsuse miinimumsuuruse ja sellega seotud erandid. Haldusreformi eesmärk on omavalitsuste moodustumine, mis suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid.

Seaduse kohaselt peaks kohalikus omavalitsuses elama üldjuhul vähemalt 5 000 inimest. Vastavalt eelnõule on kohalikel omavalitsustel kuni 2016. aasta lõpuni aega vabatahtlikeks ühinemisteks ning valitsus maksab sellistele omavalitsustele ühinemistoetust. Ühinemistoetusteks on ühtekokku ette nähtud kuni 80 miljonit eurot.

Järgmise aasta veebruaris algatab Vabariigi Valitsus aga nende valdade ja linnade ühendamise, kelle elanike arv ei vasta miinimumsuuruse kriteeriumile ja kes ei ole otsustanud ühineda omaalgatuslikult.