Täna astusid kohtu ette kuritegeliku ühenduse juhtimises süüdistatav Haron Dikajev ja veel 17 inimest, kellest suuremat osa süüdistatakse alliilmajõuku kuulumises.
Galerii: kurikuulsa allilmaliidri juhitud jõuk astus kohtu ette
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Istungi algus viibis umbes pool tundi, sest üks süüdistatavatest, Alexander Nikolajev, ei andnud end näole. Mehe kaitsjal polnud õrna aimugi, kus tema klient olla võib. Ka mehe telefon oli välja lülitatud.
Kuna Nikolajev ei ilmunudki kohtusse, lükkas kohtunik Margot Mikler istungi järgmise nädala algusesse. Vajadusel võib mehe kohtussetoomiseks rakendada ka sundtoomist.
Riigiprokuratuur esitas aasta alguses süüdistuse 18 inimesele, kellest enamikule pannakse süüks Haron Dikajevi juhitud kuritegelikku ühendusse kuulumist. Dikajevit ennast süüdistatakse aastaid tegutsenud kuritegeliku ühenduse juhtimises, kuhu kuulus lisaks temale 12 meest, kellest enamikku on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud.
Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo pidas ühenduse liikmetest enamiku kinni mullu aprillis ja juunis. Jõugu juhtimises süüdistatav Dikajev peeti kinni mullu juuni lõpus ning Harju maakohus võttis ta 1. juulil vahi alla.
Süüdistuse järgi rahastas ühendus oma tegevust erinevate majandus- ja varavastaste kuritegude kaudu. Osaleti käibemaksupettustes Lätis ja Leedus, mille tulemusena tehti seal kahju sadade tuhandete eurode ulatuses. Lisaks juhiti Eestis klassikalisi kelmusi, kuhu kaasati tankistid, kes soostusid tasu eest vormistama oma nimele järelmaksu- ja laenulepinguid.
Vähem oluliste kuriteoepisoodidena heidetakse süüdistatavatele ette kehalist väärkohtlemist, omavolilist sissetungi, omastamist, dokumendi võltsimist ja selle kasutamist, tulirelva helisummuti ebaseaduslikku käitlemist, suures koguses narkootikumide käitlemist ning liikluskuritegusid.
Riigiprokurör Vahur Verte ütles pärast süüdistuse esitamist, et eeluurimisel kogutud info kohaselt oli kuritegelik ühenduspüsiva struktuuri ja selge hierarhiaga ning selle eesmärk oli range konspiratsiooni varjus tegutsedes toime panna erinevaid kuritegusid.
«Uurimisel kogutud info järgi hoolitses ühendus oma liikmete eest, rahastas neid ja vajadusel kindlustas neid elamispinnaga. Samas allumatuse või korralduste täitmata jätmise korral karistati ühenduse liikmeid füüsiliselt, kusjuures karistamist taluti vastupanu osutamata,» kirjeldas Verte.
Kriminaalmenetlust alustati juba 2012. aasta lõpus, seda viis läbi keskkriminaalpolitsei ning juhtis riigiprokuratuur.
Kohtus süüdi mõistmisel karistatakse kuritegeliku ühenduse loomise ja juhtimise eest kuni viieteistaastase vangistusega, sinna kuulumise eest kolme- kuni kaheteistaastase vangistusega.
Varasemad süüdistused
BNS on varem kirjutanud, et praeguseks aastakümneid kriminaalpolitsei huviorbiidis olnud Dikajev on korduvalt kohtu all olnud, kuid on seni rasketest süüdistustest pääsenud.
Dikajev oli kohtu ees 1995. aasta septembris nn krasnodarlaste ja tšetšeeni grupeeringu allilmasõja tõttu, milles jäi kadunuks kolm krasnodarlast, kellest kaks leiti hiljem tapetuna, kuid üks jäigi kadunuks. Dikajevit süüdistati nende tapmise korraldamises, kuid kohtus ei suudetud seda tõendada ning teda karistati vaid relva ebaseadusliku omamise eest kaheaastase vangistusega. Mees vabastati vanglast hea käitumise tõttu enne tähtaega.
1999. aastal oli Dikajev 1995. aasta allilmasõja tõttu taas kohtu ees, kus ta mõisteti esimeses kohtuastmes süüdi huligaansuses, kuid teises astmes õigeks.
2002. aasta septembri lõpus vahistati Dikajev kahtlustatuna meediaärimees Vitali Haitovi mõrva korraldamises, kuid vabastati süütõendite puudumise tõttu.
2005. aastal mõistis kohus Dikajevi koos viie kaaslasega süüdi ühelt ärimehelt 100 000 krooni väljapressimises ning saatis nad neljaks aastaks vangi.
Eeluurimise ajal ka ligi kaheksa kuud vahi all olnud Dikajevi karistusaega arvestati alates 2006. aasta 15. septembrist ning see oleks pidanud lõppema 2010. aasta 27. jaanuaril, kuid ta vabastati juba 2008. aasta märtsis enne tähtaega elektroonilisele järelelvalvele allutamisega ehk niiöelda jalavõruga.