Pühapäeval lõppes Võru- ja Põlvamaal Lõuna-Eesti kaitseliidu malevate kaks päeva kestnud suurõppuse SIBUL 2016 esimene etapp, mille käigus harjutasid kaitseliitlased hajutatud lahingutegevust.
Fotod: kaitseliitlased harjutasid hajutatud lahingutegevust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseliidu Tartu maleva lahingkompanii ülema leitnant Margus Lillaku sõnul tähendab hajutatud lahingutegevus seda, et kaitseliidu üksused valmistuvad vajadusel jätkama vastupanu ka neist möödunud vastase selja taga.
«Hajutatud lahingutegevuse etapp tähendab võitlemist vastase poolt hõivatud territooriumil. Aasta jooksul harjutatud tegevuste raskuspunktiks ongi konkreetne õppus, kus hinnatakse sõdurite ja jaoülemate poolt omandatut,» selgitas leitnant Margus Lillak.
Ta lisas, et sellises lahinguliigis mõjutab üksuse efektiivsust üksiksõduri oskused pöörata tähelepanu pisidetailidele, sest kui näiteks sõdur ei taipa tarbida piisavalt vett, siis peab peagi üksus keskenduma võitleja turgutamisele ja lahingutegevuse aktiivsus väheneb.
SIBUL 2016 erineb eelnevatest õppustest selle poolest, et toimub neljal järjestikusel nädalavahetusel Orava, Meremäe, Lasva, Misso ja Vastseliina valdades ning suurõppus lõppeb 18. septembril.
Õppusest võtavad osa kaitseliidu kõik Lõuna-Eesti malevad ning ühes tsüklis on kaasatud ka Läti vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni Zemessardze üksus.
Samal ajal, kui kaitseliitlased metsas rassisid, viis naiskodukaitse Tartu ringkond läbi evakueerimisõppuse Sipelgas, mille käigus harjutati kaitseliitlaste perekondade evakueerimist ohu korral.