/nginx/o/2010/09/22/436964t1h3f9d.jpg)
Euroopa Liit ning seega ka Eesti on seadnud eesmärgiks, et üliõpilaskonna sooline ja rahvuseline koosseis peaks tulevikus peegeldama ühiskonna koosseisu.
ELi siht: üliõpilaskond peegeldagu ühiskonna koosseisu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koostamisel olevas dokumendis Eesti Haridusstrateegia 2020 tuuakse välja, et ELi haridusministrid on seadnud sihiks, et üliõpilaskonna koosseis vastaks nii õppima asumisel, õppimise ajal kui lõpetamisel ühiskonna koosseisule.
ELi liikmena on selle sihi võtnud ka Eesti ja strateegias on ühe soovitud eesmärgina kirjas, et 2020. aastaks ei erineks meil märgatavalt eri soost ja rahvusest õppurite haridusvalikud ega õpitulemused.
«Eesti haridussüsteem on muutunud avatumaks erinevate maailmavaadetega, teistest rahvustest ja rassidest õppurite jaoks,» kirjeldavad koostajad kümne aasta pärast soovitud olukorda.
Strateegia seab eesmärgiks, et 2020. aastaks on kolmanda taseme hariduse saavutanute osakaal Eesti 25-34 aastaste seas 42 protsenti (ELi eesmärk samaks aastaks on 40 protsenti). Lisaks loodetakse meil rakenduskõrghariduse omandanute osakaalu suurenemist ja elukestvas õppes osalejate arvu kasvu viiendikuni rahvast.
Haridusstrateegia 2020 sünnib Eesti Koostöö Kogu, Eesti Haridusfoorumi ning haridus- ja teadusministeeriumi koostöös. Tänaseks on jõutud konkreetsete eksperthinnangute ja ettepanekute viimistlemise etappi.