/nginx/o/2016/08/25/5760927t1hda3d.jpg)
Muutunud julgeolekuolukorra tõttu vaatavad Eesti naabrid üle oma seniseid meetmeid riigi ja elanikkonna kaitseks. Möödunud aasta detsembris alustas ka meil tööd elanikkonnakaitse rakkerühm, mis peab veel selle aasta lõpuks esitama valitsusele kontseptsiooni, kuidas kaitsta elanikke kriisiolukorras.
«Oleme näinud oma idanaabri agressiivset poliitikat Ukrainas, näinud seda, kuidas terroristlikud organisatsioonid globaalselt pead tõstavad. Paratamatult peab reageerima ka Eesti,» rääkis siseministeeriumi päästepoliitika asekantsler Hannes Kont (pildil).
Maaeluministeerium tegi 2010. aastal uuringu, mille tulemustest selgus, et keskmine leibkond saaks kriisiolukorras kodus oleva toiduvaruga hakkama seitse päeva. Kondi sõnul on elementaarne, et igal leibkonnal oleks varutud mingi kogus toitu.
«Inimeste heaolu ja riigi toimimine sõltuvad elutähtsatest teenustest. Need on näiteks elektri ja veega varustamine, andmesideteenus ja sularaharinglus. Meil on vaja mõelda, kuidas neid teenuseid senisest paremini kaitsta,» lausus ta.
Tänapäevane sõltuvus kübersüsteemidest ja tehnoloogia areng tuletavad meelde, et tuleb valmis olla uuteks ohtudeks.
«Olukord muutub ja muutume ka meie,» rääkis siseministeeriumi asekantsler. «Me vahetame teiste riikidega – näiteks Põhjamaade ja Saksamaaga – parimaid praktikaid, kuid ei kopeeri nende lahendusi. Meil on oma loogika, kuidas julgeoleku- ja sisekaitsepoliitikas asju ajame.»
Kondi sõnul tuleb mõista, et Eesti vastupanuvõime võrdub meie valitsusasutuste, ettevõtete ja inimeste endi vastupanuvõime summaga. «Kui kõik osalised teadvustavad, mida nad saavad teha oma vastupanuvõime suurendamiseks, ja astuvad selleks vajalikud sammud, muutubki riik tervikuna tugevamaks,» lisas ta.
Kondi sõnul on valitsusasutustel ja elutähtsaid teenuseid osutavatel ettevõtetel olnud juba aastaid kohustus hinnata riske ning harjutada ohtudele reageerimist. Samuti on riigis olemas esmased kütuse-, toidu- ja ravimivarud.
«Kas see on piisav? Ilmselgelt on meil veel palju tööd teha. Kui tahame suurendada kogukondade, valitsusasutuste ja ettevõtete valmisolekut ja vastupanuvõimet, siis peame seda teemat senisest rohkem tähtsustama ning sellesse märkimisväärselt rohkem investeerima,» rääkis ta.