Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

Lapsed neelasid kommi asemel alla patarei

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Eleen Laasner
Copy
Selline näeb välja lapse söögitoru limaskest piirkonnast, kust patarei eemaldati.
Selline näeb välja lapse söögitoru limaskest piirkonnast, kust patarei eemaldati. Foto: Tallinna lastehaigla

Kolm väikelast vanuses üks kuni kaks eluaastat neelasid 31. juulist 23. augustini alla teleripuldist pärit liitiumpatarei ja sattusid seetõttu Tallinna lastehaiglasse.

«Seedetrakti sattudes eraldub patareidest limaskesta söövitavaid aineid juba paari tunni möödudes. Kui lapsega toimunu jääb vanematel kahe silma vahele ning arsti juurde tulek hilineb, võivad tulemused olla traagilised,» ütles Tallinna lastehaigla pediaatriaosakonna juhataja Ülle Toots. Tema 30-aastase tööstaaži jooksul on halbade asjaolude kokkulangemisel – haiglasse pöördumisega jäädi hiljaks – üks elu just sel põhjusel kaotatud.

«Kuigi suurematel lastel võivad kuni 20-millimeetrise diameetriga nööp- ehk liitiumpatareid läbida seedetrakti seda kahjustamata ning väljuda kehast loomulikul teel väljaheidetega – soolestikust on takistuseta välja tulnud isegi näiteks AAA pulkpatareid –, siis väikelastele on ohtlikud juba 15–16-millimeetrise läbimõõduga patareid,» selgitas Toots.

Mida teha, kui laps on kommi meenutava patarei kätte saanud ja selle alla neelanud?

Tootsi sõnul tuleks hoolimata sellest, kui vana on patarei alla neelanud laps, temaga viivitamatult erakorralise meditsiini osakonda (EMO) pöörduda. Esimeseks sammuks haiglas on röntgenuuring, mis selgitab patarei asukoha seedetraktis ja võimaldab arstidel edasise ravitaktika määrata. Enne seda ei tohi lapsele anda süüa-juua ega kutsuda esile oksendamist.

10–20 protsendil juhtudest, kui võõrkeha asub söögitorus, tuleb see väljutada endoskoopiliselt. Kui patarei on liikunud edasi sooletrakti, kasutatakse jälgimistaktikat. Sõltuvalt lapse sooletegevuse aktiivsusest väljub võõrkeha ühe kuni kolme päeva jooksul. Harvem, ühel juhul sajast, on vaja kirurgide abi.

Kommenteerides kolme haiglasse sattunud lapse käekäiku, ütles Tallinna lastehaigla pediaatriaosakonna juhataja, et kaks söögitorusöövitusega last on praeguseks koju saanud, kuid kolmas viibib arstide järelevalve all.

Kokku pöördub aastas Tallinna lastehaigla EMOsse 100–120 võõrkeha alla neelanud last, kellest kuni 30 võetakse haiglasse jälgimiseks või võõrkeha eemaldamiseks. Võõrkeha tõttu hospitaliseeritutest 30–50 protsenti on haiglas patareide tõttu.

Tagasi üles