Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Graafik: veoauto või bussi osalusel toimunud liiklusõnnetuste arv on tõusnud (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Elisabeth Kungla
Copy
Koolibuss.
Koolibuss. Foto: Toomas Huik

Käesoleva aasta esimese viie kuu statistika näitab, et veoauto või bussi osalusega toimunud liiklusõnnetuste osakaal on varasemast suurem. Inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv on tõusnud ja vigastatute arv peaaegu kahekordistunud.

Möödunud aastal tabati bussi – ja veoautode roolist 38 joobes juhti. Neist 32 olid kriminaalses joobes. «Kommertsliini juhtidelt eeldame siiski suuremat professionaalsust ja eeskujulikku käitumist,» lausus PPA juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe.

Bussi ja veoautode sattumisel liiklusõnnetusse on sõidukite massi tõttu ka tagajärjed raskemad kui tavasõidukitel. 

Lasteveo puhul tuleks olla eriti tähelepanelik
Siinkohal peaks bussifirma kontrollima, kas juht on end välja puhanud ning kaine. Probleem tekib aga siis, kui ollakse iseendale tööandja. Kooliaja alguse puhul tulekski meelde tuletada nii koolidele kui ka omavalitsustele, et paljud lastevedu teostavad koolibussid on sellised kus juht on iseendale ka tööandjaks. «Me kõik oleme inimesed ja inimene võib oma seisundit valesti hinnata ükskõik mis tööd tehes või sõidukit juhtides.»

Buss peaks olema nii uus, et seal on turvavööd, mis on reisijatel ka kinnitatud. «Ma saan aru, et bussijuht peab sõitma ja ei saa seljatagust pidevalt jälgida, aga väga lihtne on end ka kehtestada ja öelda, et enne me ei sõida, kui kõik istuvad ja turvavööd on kinni,» nentis Tikerpe.

Tikerpe paneb südamele nii lastele kui ka lastevanematele, et bussijuhi suhtes tasub olla tähelepanelik. «Kui juht käitub imelikult, võib-olla ta ei ole ilmtingimata joobes ning tal on näiteks terivserike, siis tuleks politseile teada anda,» ütles Tikerpe. «Ei tasu peljata, et teen tööd juurde politseile, sest tagajärjed mitte teatamisel võivad olla palju hullemad,» ütles Tikerpere.

Bussifirmad, kes oma mainest hoolivad, võiksid Tikerpe sõnul kasutada Soomes kasutusel olevat alkolukku. See tagab, et bussijuhil ei ole võimalik enne sõitu alustada, kui ta on alkomeetrisse puhunud ning kaine.

Liiklusõnnetuse põhjustab hooletus
Tõusnud on nii liiklusõnnetuste, hukkunute kui ka vigastatute arv. Igast viiest politseis registreeritud liiklusõnnetusest neli toimus  asulas ja kolm 50 km/h kiiruse-piiranguga alas.
Enim oli selliseid liiklusõnnetusi, kus üks sõiduk sõidab teisele küljelt või tagant otsa.

Mullu toimunud 523 veoauto ja bussi osalusega õnnetusest 367 toimus Tallinnas ja Harjumaal. Kõige enam õnnetusi toimub reedel vahemikus 16-18. 

Kõige enam õnnetusi toimus möödunud aastal inimlikel põhjustel, kui juht ei veendunud enne manöövri alustamist selle ohutuses.

 

Tagasi üles