Eesti islami kogudus palub riigilt abi

Illustratiivne foto. Foto: Toomas Huik

Eesti islami kogudus palub pöördumises siseminister Hanno Pevkuri poole, et võimalusel aitaks riik kogukonda uute ruumide leidmisel.

Koguduse juhatuse liige Aghanum Allahverdijeva kirjutas Pevkurile, et informeerida olukorrast kogukonnas ning tegutsemisruumidega seotud murest. Tallinnas Keevise tänaval on küll islami keskus, kuid peaimaam Ildar Muhhamedšin kinnitas möödunud nädalal «Aktuaalsele kaamerale», et seal käivad pigem uued ehk need moslemid, kes tulnud Eestisse hiljuti, ning need, kes Eestis kauem elanud, sooviksid omale uut mošeed.

Samas lükkas ta ümber Eesti Päevalehes ilmunud väited, et kogukonnal on plaanis osta selleks otstarbeks maja Kadriorus.

Ildar Muhhamedšin tõdes, et Eesti moslemikogukonnal pole sellist jõukust, et mošeed ehitama hakata. Ta tunnistas, et kõige tähtsam on see, et organisatsioonid, kust rahalist abi saadakse, oleksid ametlikud.

«Pöördume teie poole seoses sooviga esmalt informeerida teid olukorrast Eesti islami kogukonnas ning teisalt seoses palvega võimalusel aidata leida lahendust olemasolevatele murekohtadele,» kirjutas Allahverdijeva Pevkurile ja tõi välja, et ilmunud artiklid on sisaldanud valeväiteid ja tekitanud põhjendatud muret nii Eesti traditsioonilistes moslemites kui ka üldsuses laiemalt.

Kogukond jaguneb kaheks

«Nii nagu iga usu kogukond, on ka Eesti islami kogukond olnud alati avatud kõigile, kes on otsimas oma teed religioonis. Siinset moslemi kogukonda võib tinglikult jagada kaheks. Esmalt põlismoslemid (siin mitmeid põlvkondi elanud tatarlased, aserid, kashhid, uzbekid jt, kes on religiooni ja sellega kaasnevad teadmised ning traditsioonid reeglina kaasa saanud oma siin elavalt perekonnalt) ning teisalt muul viisil moslemi usku tulnud või välismaalt saabunud inimesed,» selgitab kogukond oma kirjas.

Kogukond muretseb, et maailma avardumisega on tekkinud olukord, kus igalühel on võimalik saada osa erinevat tõlgendust ja nägemust pakkuvat usuõpetusest.

«Siinsete põlismoslemite nägemus religioonist on tugevalt mõjutatud perekonnast ning Eesti kultuurist ja võimalik, et just seepärast vähem vastuvõtlik kaugemalt tulenevatele ja seal valitsevatele nägemustele. Täna oleme olukorras, kus hoolimata meie ühisest religioonist on meil erinev nägemus pühakirja tõlgendustest, mis väljendub üha süvenevalt muuhulgas erinevas kasutatavas usukirjanduses ja selle õpetamise traditsioonis. Oleksime sügavalt huvitatud, et meie siinsed täiskasvanud ja lapsed saaksid jätkata perekonnas põlvkondi valitsenud kultuuri ja usuhariduse baasteadmiste traditsiooni, mis võimaldaks neil suhtuda kriitiliselt ja mõtestatult võimalikesse uutesse ideedesse,» selgitatakse, miks on uusi ruume vaja.

Seetõttu pöördutakse siseministeeriumi poole palvega võimalusel osutada abi islami kogukonna ruumide leidmisel või kogukonna toetamisel ruumiprobleemi lahendamisel. «Soovime informeerida teid ka sellest, et oleme otsimas ka ise võimalikku rahastust rendipinna leidmiseks, kuid oleme jätkuvalt seisukohal, et kogukonna ladusa toimimise tagab suurem riigipoolne toetus.»