/nginx/o/2011/06/07/617278t1hd8dc.jpg)
/nginx/o/2011/01/31/507731t1h226e.jpg)
Avatud Eesti Fondi juhi Mall Hellami hinnangul tuleks Eestis sookvoodid küll kehtestada, kuid seda vabatahtlikult, mitte seadusesse raiudes.
Mall Hellam: Eestis tuleks sookvoote rakendada vabatahtlikult
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Iga seaduse juurde peab tekkima elluviimismehhanism, seetõttu lihtsalt seadusemuudatus ei aitaks. Sookvootide kehtestamine võiks olla moraalne hoiak, millega parteid, aga ka vabaühendused, äriettevõtted ja riigiasutused näitavad oma valimisolekut võrdõiguslikkuse suurendamiseks ja seeläbi ka demokraatia arendamiseks.»
Hellami sõnul on kurb, et Põhjamaade suunas pürgiv Eesti on naiste esindatuselt valitsuses Euroopa viimaste seas. «Ma ei arva, et esindatuse kohta valitsuses tuleks sisse seada eraldi kvoot, kuid kui kvoodid toovad asjalikke naisi senisest enam poliitikasse, siis õnnestub neil ka varasemast paremini tipptasemele tõusta.»
Kommenteerides seda, et riigikokku on naisi pürgimas vähem kui möödunud valimistel (22,6 protsenti kõikidest kandidaatidest on naised, 2007. aasta valimistel oli naisi aga 27 protsenti), tõi Hellam välja, et langus on tegelikkuses kaduvväike ja tähendab üksikuid inimesi.
«Poliitika maine ja poliitiline kultuur on üldiselt siiski nii madal ja ei kutsu ligi oma ala eksperte ja asjatundjaid, see on laiem probleem, mida ei saa taandada ainult sooküsimusele. Naistele on avalikus ruumis esinemine ehk valulikum kui meestele, kuna kollasel meedial ja kommentaatoritel ollakse pidevalt hambus pseudoteemadega nagu riietus, kehakaal, isiklikud suhted jms.»
Hellami sõnul on Eestis tavaline, et ei kritiseerita mitte ideid, vaid isikuid.
Süsteemsem lähenemine
Võrdõiguslikkusega tuleks tema hinnangul tegeleda süsteemsemalt, arendades kodanikuharidust õppekavade ja õpetajate täiendkoolituse abil. «Naised saavad ka ise palju ära teha – võrdseid õigusi ja palka tuleb häälekamalt nõuda, naised ise võtavad liiga sageli ohvripositsiooni. Samuti võiks kodanikuühendused ning naisorganisatsioonid ise aktiivsemad ja häälekamad olla.»
Samas tõdes Hellam, et uuringu kohaselt on noorte naiste ja meeste hoiakud sugude võrdõiguslikkuse suhtes omavahel sarnasemad kui näiteks noorte naiste ja eakate naiste omad. «Seega on ka lootust, et põlvkonnavahetus toob ühiskonda rohkem võrdõiguslikkust, mis omakorda jõuab ka poliitikasse. Eesti kahe suurema päevalehe peatoimetajad on naised, kindlasti võiks ka nende hääl olla avalikkuses paremini kuulda.»
Postimees kirjutas tänases juhtkirjas, et naiskandidaatide nappus on üldiste väärtushinnangute küsimus. «Siin ei aitaks ka sookvootide rakendamine, pigem vastupidi – niivõrd maskuliinses ühiskonnas nagu Eesti võiks see naispoliitikuile hoopis karuteene teha. Esiteks jätaksid erakonnad kvooditäitmise juures tähelepanuta (nais)kandidaadi sobivuse, teiseks vähendaks see naispoliitikute tähtsust, sest valija kahtlustaks alati, et tegemist on vaid kvoodi täitmiseks poliitikasse pääsenud (nais)tegelasega,» seisab juhtkirjas.