/nginx/o/2015/04/04/3933537t1h4e99.jpg)
Pärast pikka ja keerukat kohtuprotsessi jõustus teisipäeval lõplikult süüdimõistmine mehe osas, kes süüdistuse järgi lõi oma elukaaslase väikese lapse pikali, põhjustades nii lapse surma.
Kasulapse surmanud mehe süüdimõistmine jäi lõplikult jõusse (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esialgse süüdistuse kohaselt oli 25-aastane mees kodus koos elukaaslase kaheaastase lapsega ning mingil ajal hakkas mees last õhku viskama. Suutmata last haarata, kukkus tüdruk peaga vastu vaipkattega põrandat, mille tagajärjel sai peavigastuse. Mees kutsus koheselt kiirabi, kes viis lapse haiglasse, kuid meedikutel ei õnnesutnud siiski tüdruku elu päästa ja ta suri neli päeva hiljem.
Juhtunut uurinud politseinikud nägid lapse surma otsese põhjusena mehe hooletut tegevust ning sellega nõustus ka Lõuna ringkonnaprokuratuur, esitades mehele süüdistuse surma põhjustamises ettevaatamatusest. Peamiseks tõendiks said mehe poolt eeluurimisel antud ütlused. Kohtus ta aga oma ütluseid muutis ning esimest korda kaasust arutanud Tartu maakohus leidiski mullu märtsi alguses, et mehe süü pole piisavalt tõendatud.
«Kuigi lapsel oli vigastus ning ta selle tagajärjel hiljem suri, ei olnud võimalik kohtule esitatud ja kohtus uuritud tõenditest usaldusväärselt järeldada, et laps sai vigastada süüdistatava ettevaatamatu käitumise tagajärjel lapse kukkumisel õhku viskamisest,» märkis kohus.
Maakohus märkis süüasja esmakordse arutamise järel, et leidis küll tuvastamist, et lapse vigastus tekkis hooga kukkumisest, kuid kuidas ja millisel konkreetsel ajahetkel lapsel peavigastus tekkis, jäi kohtus selguseta. Kuna süüdistuses esitatud asjaolud ettevaatamatusest lapse surma põhjustamises kaasuse esmakordsel arutamisel usalduseväärselt tõendamist ei leidnud, langetas kohus esitatud süüdistuses õigeksmõistva otsuse.
Tartu ringkonnakohus leidis aga seejärel, et maakohus ei arvestanud süüaluse antud ütluseid kohtueelses menetluses, milles ta lapse õhku viskamist tunnistas. Nii muutiski ringkonnakohus maakohtu otsust, mõistis mehe süüdi ettevaatamatusest surma põhjustamises ning määras talle ühe aasta ja kolme kuu pikkuse tingimisi vangistuse pooleteise aasta pikkuse katseajaga.
Riigikohus oma mullu detsembris avaldatud otsuses siiski ringkonnakohtuga ei nõustunud ega lugenud lubatavaks tõendiks süüaluse poolt eeluurimisel antud ütlusi. «Kriminaalasjas ei ole peale süüaluse kohtueelses menetluses antud ütluste, mis on tõendina lubamatud, esitatud ühtegi teist tõendit, mis võiks kinnitada, et just tema põhjustas lapse surma kaasa toonud vigastused just last hüpitades. Järelikult on süüdistuse väide kehavigastuste tekitamise viisi kohta tõendamata,» märkis riigikohus, tühistades ringkonnakohtu süüdimõistva lahendi.
Samas saatis riigikohus kaasuse tagasi maakohtusse uueks arutamiseks uues kohtukoosseisus, mis tegigi tänavu märtsi keskel uue otsuse. Ühtlasi oli uue otsuse aluseks ka prokuratuuri muudetud süüdistus. Selle järgi oli mees kodus koos elukaaslase kaheaastase lapsega ja lõi last käega suu piirkonda. Selle tagajärjel kukkus laps peaga vastu põrandat ja sai vigastusi, mis põhjustasid nelja päeva pärast tema surma.
Maakohus tunnistas mehe süüdi eluohtliku tervisekahjustuse tekitamises ja surma põhjustamises ettevaatamatusest ning mõistis talle ühe aasta ja kolme kuu pikkuse tingimisi vangistuse ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga, mille jooksul peab ta täitma kriminaalhoolduse kontrollnõudeid. Karistusaja hulka arvatakse eelvangistuses juba viibitud kaks päeva.
Maakohtu otsusega ei nõustunud seekord süüalune, kes viis selle Tartu ringkonnakohtusse. Teise astme kohus jättis aga maakohtu lahendi muutmata. Seepeale esitas kohtualuse kaitsja kassatsioonkaebuse riigikohtusse, mis ei võtnud aga teisipäeval kaebust menetlusse. See tähendab süüaluse lõplikku süüdimõistmist ja karistamist.