Talvepealinna tekkis talispordimuuseum

See on ehk talispordimuuseumi vanim eksponaat, eestimaise tundmatu käsitöölise meisterdatud lumelaud 19. sajandi lõpust, umbes 1870. aastad. Suusale on külge nikerdatud n-ö suusaklamber. Foto: Margus Ansu

9. veebruaril avab Otepääl Tehvandi spordikeskuse staadionihoones ametlikult uksed Otepää talispordimuuseum, mis asub tegutsema Eesti spordimuuseumi filiaalina.

Uus muuseum asub täitma Otepää suusamuuseumist vabanenud nišši, sest seni Otepää kirikumõisa pastoraadihoones tegutsenuna lõpetas see oma tegevuse 2010. aasta lõpul.

Töö Otepää talispordimuuseumi väljapaneku ettevalmistamisel on kestnud 2009. aasta lõpust. Päris esimesed mõtted sellise muuseumi suunas hakkasid aga liikuma juba 2006. aastal.

Püsinäituse, millel suurust ligi 150 ruutmeetrit, kujundas arhitektibüroo Lunge ja Ko, kes kaasas töösse hulgaliselt teisigi heal tasemel spetsialiste. Filmiklipid Eesti suusaajaloost pani kokku Artur Talvik, suurte kunstfotode ja fotomontaažide autor on Ott Kadarik, atraktsioonid valmisid Aare Baumeri eestvedamisel, helikujunduse lõi Toomas Lunge. Oma abist uue muuseumi loomisel ei öelnud ära spordialaliidud, spordisõbrad ega teisedki asjahuvilised.

Muuseumi juhib Tanel Uibo, giidina aitab külalisi Jana Mae.

Väljapaneku kroonijuveelid on kindlasti Eesti talisportlaste võidetud medalid ning auhinnad olümpiamängudelt ja teistelt suurvõistlustelt, samuti talisportlaste võistlusvahendid ja -riietus.

Kuid mitte ainult. Huvilised saavad oma suutlikkust testida kuulsast Tehvandi tõusust üles rühkides ja võrrelda võimeid talviste sportlaste võistluskiirusega. Kaasa saab elada lume sünnile ning tutvuda võib suusamäärimise saladustega. Suurtelt ekraanidelt on vaadata meeleolukas videovalik Eesti talispordi eilsest ja tänasest päevast ning rohkesti infot on peidus muuseumi arvutipargis.

Eesti spordimuuseumi direktori Daimar Lelle sõnul on Otepää muuseumi roll pakkuda külastajaile eelkõige vaatamisrõõmu, mitte niivõrd punktuaalset ajaloolist teavet Eesti talispordist.

Kõigile huvilistele on talispordimuuseum avatud 10. veebruarist: kolmapäevast reedeni kell 11–17, laupäeviti-pühapäeviti 11–16.

130-aastane suusk

See on ehk talispordimuuseumi vanim eksponaat, eestimaise tundmatu käsitöölise meisterdatud lumelaud 19. sajandi lõpust, umbes 1870. aastad. Suusale on külge nikerdatud n-ö suusaklamber.

Mis puust ta täpselt tehtud on, ei osanud spordimuuseumi direktor kohe öeldagi. Laiust on lumelaual pea kolme praegusaegse suusa jagu.

Tollal tõenäoliselt selliste liikumisvahenditega sporti ei tehtud, pigem oli see tarvitusel selleks, et lumel paremini edasi saada. Kas või näiteks jahti pidades. Suusasport jõudis ju Eestimaale alles mõned kümned aastad hiljem. Ent eks väga paljud nüüdisaegsed spordivahendid ole välja kasvanud kunagistest töö- ja tarberiistadest.

Vanima suusa kõrval on vaadata juba natuke värskemat sorti kraam, millele meister ka aastaarvu peale nikerdanud: 1928.

Kõrvalboksis näeb võrdluseks palju kergemaid, tänapäevaseid suuski – Andrus Veerpalule ja Jaak Maele Salt Lake Citys ning Kristiina Šmigunile Vancouveris kuulsust toonud sõiduvahendid. Suusakeppe on vaid üks paar – Mae omad. Tippsuusatajate kepid olla muuseumitöötajate sõnul tunduvalt defitsiitsem kaup kui suusad. On neid siis suustajail vähem või purunevad nad tihedamini...

Kes veel suuremat valikut suuski imetleda tahab, peab Tartus spordimuuseumi külastama.