/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2011/01/30/507206t1h1f54.jpg)
Vähem lammutada ja lõpp kruntide tükeldamisele hoonestuse tihendamise eemärgil, kirjeldas abilinnapea Raimond Tamm olulist suhtumise muutust Supilinna tuleviku visandamisel. See muutus kajastub ka valmivas planeeringus.
Tellijale
Linn plaanib suhtumises Supilinna kannapööret
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Homme avalikule arutelule jõudvad muinsuskaitse eritingimused ehk teisisõnu ettepanekud Supilinna uue ja senisest alalhoidlikuma teemaplaneeringu koostamiseks lähevad aga soovitustest veelgi radikaalsemaks.
Tuginedes faktile, et Supilinna vanimad krundipiirid on paarisaja-aastase ajalooga ja Supilinna rikkaliku haljastusega krundid on väärtus omaette, on ettepanekutesse kirja saanud ka soovitus taastada ajaloolised krundid tänapäevaste liitmise teel.
Abilinnapea Tamm nentis, et nagu supilinlased, nii ka linnavalitsus on leidnud 2001. aastal kehtestatud Supilinna üldplaneeringus suuri vajakajäämisi.
«Linnavalitsuse poolelt vaadatuna on kaks teemavaldkonda, mis kehtivas Supilinna üldplaneeringus on ajale jalgu jäänud,» ütles Tamm.
«Kehtiv planeering võimaldab küllaltki ulatuslikku hoonete lammutamist. Me leiame, et Supilinnas on kaitsmist vajavaid üksikhooneid ja vaja on kaitsekorda muuta. Teiseks, varem oli eesmärk Supilinna, eriti tagumist osa, pigem tihendada, kuid selle peaks avalikkusega koostöös läbi kaaluma ja võib-olla siiski pigem mitte seda teha. Pigem tuleks haljastuse suuremat osakaalu hoida.»
Tamm nentis, et kuigi Supilinn on võrdlemisi välja kujunenud, on seal kümnendik kruntidest hoonestamata, viis protsenti hooneid väga kehvas seisus ja veel viis vajavad põhjalikku remonti.
Supilinna Seltsi esimees ja üks teemaplaneeringu ettepanekute sõnastajaid Mart Hiob rõhutas, et lisaks hoonestikule ja krundistruktuurile on Supilinnas tähtis ja säilitamisväärne ka sotsiaalne struktuur.
«Ei ole ühest seost, et ehitame mingisugust tüüpi maja ja saame mingisugust tüüpi inimesed, kuid teatav suundumus on olemas,» ütles Mart Hiob. «Inimesed on erinevates kohtades erinevad. Nemad valivad koha ja koht valib neid,» lisas ta.
Uuring tuvastas, et praegused supilinlased eelistavad puitmaju, sellest tulenevalt sai ka muinsuskaitse eritingimustesse kirja, et Supilinna tulevased majad peaksid olema põhiosas puidust.
Sotsiaalse mitmekesisuse säilitamiseks soovitatakse kuni kolmandik elamispindu ehitada väiksema sissetulekuga inimestele, näiteks üüripindadeks.