Kallas versus Reps, aga tulemuseta

Illustratsioon: Allikas: Postimees

Kaks nädalat enne presidendivalimisi riigikogus võib parlamendiliikmete eelistuste põhjal arvata, et riigikogus presidenti ära ei valita, kuid otsemandaadi valimiskokku saavad Siim Kallas ja Mailis Reps.

29. augustil, presidendivalimiste esimeses voorus riigikogus võidakse üles seada kuni neli kandidaati – lisaks Kallasele ja Repsile ka Allar Jõks ning Eiki Nestor. Kõik saavad esimeses voorus ilmselt enam-vähem samad hääled, mis antakse nende ülesseadmisel, ja tegelikke jõuvahekordi see tulemus ei näita.

Päris valimismöll läheb lahti ööl vastu 30. augustit, mille kohta üks saadik ütles naljatades, et see saab olema üks pikkade nugade öö. Riigikogulastel tuleb kokku leppida, kes üldse teises voorus üles seatakse, kes kellele oma hääled annetab või müüb, kes diilitegemise mängus keeldub kaasa löömast.

Postimees sai suvistelt tegemistelt telefonitsi kätte 91 riigikogu liiget 101st ja küsis neilt, kes on riigikogus presidenti valides nende esimene ja teine eelistus.

Küsitlus näitab, et kõige suurema toetuse võib saada Reformierakonna kandidaat Siim Kallas. Esimesi ja teisi eelistusi kokku pannes võib ta loota 50 häälele. Rohkem ei tule kusagilt, kui Reformierakonnal ei õnnestu lisaks kokkuleppele sotsiaaldemokraatidega leida üksmeelt ka Keskerakonnaga.

Ainuke võimalus Kallasel riigikogus presidendiks saada on Keskerakonna häältega. Keskerakonnal aga ei oleks ühtegi teist põhjust oma hääli Repsi asemel Kallasele anda kui kindel kokkulepe, et Reformierakond Keskerakonna valitsusse võtaks. Praegu seda kokkulepet ei paista.