Tänane Postimees kirjeldab, kuidas haldusreformi vaenavad vallad soovivad riigikohtult selgust, kas reform läheb põhiseadusega vastuollu.
Päevaintervjuu: kas riigikohus võib haldusreformi karile ajada?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reformi vastu olevad vallad tellisid olukorra selgitamiseks ka õigusanalüüsi. Selle autor vandeadvokaat Paul Varul ütles Postimehe päevaintervjuus, et põhiprobleem seisneb selles, milliste kriteeriumite alusel otsustada, milliseid valdasid sundliita. Varuli sõnul on ainult ühe kriteeriumi ehk 5000 elaniku nõue liiga lihtsustatud lähenemine.
Riigihalduse ministri Arto Aasa sõnul jõuti 5000 elaniku nõudeni pärast pikki arutelusid ekspertide ja teadlastega ning elanike arvust sõltub ka see, kui hästi omavalitsus hakkama saab. Aasa sõnul pole paremat mudelit avastanud ka haldusreformi teinud naaberriigid.
Teine küsitavus puudutab omavalitsuste sundliitmisega kaasnevat omavalitsuste õiguste riivet. Ministri sõnul on riive tugeva avaliku huvi tõttu põhjendatud. «Vaidlustamine ei tule meile üllatusena, meile öeldi kohe alguses, et ükskõik, mida te seadusesse sisse kirjutate, igal juhul on omavalitsusi, kes lähevad kohtusse,» lisas Aas.
Kolmas probleem, mille õigusanalüüs välja tõi, puudutab ühinemistoetust, mida ei maksta valdadele, kes ei liitu vabatahtlikult ning kelle liidab sunniviisiliselt valitsus. «Me karistame neid valdasid, kes on hästi hakkama saanud – teenused on korras, inimesed on rahul, kogukond on välja kujunenud, nad tahaksid olla omaette, aga neil ei ole arvuline kriteerium täidetud ja nüüd tuleb neid sundühendada.»
Arto Aasa sõnul ei saa ta nõus olla sellega, et ühinemispreemiast ilma jäämine oleks riigi poolne karistus. «Kui omavalitsusjuhid jonni pärast ei taha ühinemisläbirääkimisi pidada, siis nad karistavad omaenda elanikke sellega, et preemia jääb saamata,» ütles Aas ja lisas, et selle vältimiseks tuleb elanikel oma hääl kuuldavaks teha.
Mis puudutab neljandat murekohta ehk lühikesi tähtaegu, siis ühest küljest tehti tähtajad nii pikad, kui valitsuse võimalusi arvestades võimalik, teisalt ei saa aga 25 aastat vana teema kohta öelda, et see tuleks kellelegi üllatusena.
Mida toob tulevik?
Kuna omavalitsused on lubanud, et pöörduvad olukorra selgitamiseks riigikohtu poole, siis võib juhtuda, et osa haldusreformi seadusest tuleb ümber teha.
Mida tähendab see aga kogu haldusreformile? «Ma eeldan, et omaalgatuslik ühinemisvoor läheb lõpuni ja suur hulk omavalitsusi viib oma läbirääkimised finišisse. Aga kindlasti on hulk omavalitsusi, kes jäävad ootama edasisi arenguid, ei ühine ja tõenäoliselt selle haldusreformi terviklikku tulemust me järgmise aasta kohalikeks valimisteks ei näe, ta jääb venima, lükkub edasi, tuleb hakata seadusi muutma ja see kõik on üsna piinarikas ja ressurssi nõudev,» ütles Aas. Ministri sõnul tuleb reform kõigest hoolimata ära teha ja protsessi möödapääsmatu osa on see, et teatud detailid vaieldakse riigikohtus läbi.
Postimehele teadaolevalt peaks riigikohus hakkama asja arutama juba septembris ning otsusega loodetakse olla ühelpool oktoobriks. Põhjalikumalt on haldusreformi temaatikat lahatud tänase lehe artiklis «Haldusreformi saatus libisemas riigikohtu kätesse».