Väiketalunikud kraabivad põllult Urmase mädaheina

Vara valla Tammevaldma talu upub bürokraatiasse ja veidratesse nõuetesse. Noortalunik Vallot Kaasik (vasakul) ja tema vend Fredi kaaluvad poolesaja lihaveise müümist. Foto: Sille Annuk

Põllu serval auravad värskelt pressitud rullid, mille sees hõõgub haisev ja hallitav ollus. Kui veel mõne aasta eest ei pidanud talunikud tegelema vihmas raisku läinud heina põllult kokkukraapimisega, siis nüüd nõutakse neilt ka seda.

Löga ajas põllult kokku Vara valla Tammevaldma talu noorperemees Vallot Kaasik (32), sest  PRIA ametnikud ei jätnud talle teist võimalust. Kaasik nimetab seda maaeluministri auks Urmase heinaks. «Urmase hein» võib iga hetk põlema minna, aga vähemalt on nõuded kenasti täidetud. Kätt rulli sisse toppides läheb talumatult tuliseks. Niiske hein kujutab endast süttimisohtu.

Kui «normaalne» heinarull on kuldkollane ja kaalub 200–300 kilo, siis need siin kaaluvad 700–800 kilo. Pressimise käigus vett muudkui voolas. «Kõrval põllul töötasid kombainide ja traktoritega teised mehed, kes küsisid, et mida sa teed – oled sa ikka kaine?» muigab Vallot Kaasik mõrult. Ja nii kokku oma 15 hektarit, 120 rulli ja rahakulu vähemalt tuhat eurot. Raisatud ajast pole mõtet rääkidagi. Selliseid mädanenud rullide ridu ja kuhjatisi näeb talupidamisel aitava noorema venna Fredi (28) kinnitusel mujalgi Tartu maakonnas. Juulis niideti hein maha, aga see läks raisku, sest vihm ei lasknud kuivada.