Endised vangid olid tihti Stalini suhtes leplikud

Moskvas asuv Venemaa-keskne GULAGi muuseum. Foto: ITAR-TASS / Scanpix

See on tavaline, et endised vangid ei süüdista oma raisatud elu pärast Stalinit, räägib Vorkuta Memoriaali kunagine asutaja Vassili Trošin. Memoriaal on Venemaa suurim organisatsioon, mis tegeleb Stalini repressiooniohvrite teemaga.

«Paljud neist ei seostanud oma vangipanekut Staliniga. Nende meelest käitusid ebaõiglaselt uurijad ja kohtunikud, aga mitte Stalin, kellelt nad vastupidi lootsid, et kui ta teada saaks, siis nad lastaks kindlasti vabaks,» seletab Trošin Postimehele oma versiooni, miks osa kunagistest Stalini režiimi ohvritest Nõukogude diktaatorisse hiljem nii leebelt suhtus. «Paljude loogika, kellega ma olen rääkinud, oli selline, et mina jah istun süütult ja küll see ära klaaritakse, aga vaat need teised istuvad ilmselt ikka asja eest.»

Moskvas asuva Venemaa-keskse GULAGi muuseumi andmetel mõisteti aastatel 1929–1956 (sel ajal, kui tegutses GULAGi vangilaagrite süsteem Nõukogude Liidus) süüdi ja saadeti vangilaagritesse vähemalt 20 miljonit inimest. Poliitiliste paragrahvide põhjal saadeti GULAGi vähemalt viis miljonit inimest. Sellest 20 miljonist hukkus laagrites tõenäoliselt 2–2,5 miljonit inimest, maksimaalselt kolm miljonit. Kaks kolmandikku hukkunutest olid poliitvangid. Stalini repressioonides hukkunute hulka tuleb arvestada veel vähemalt 1,5 miljonit inimest, kes lasti maha Suure Terrori ajal 1937. ja 1938. aastal.