/nginx/o/2014/03/28/2921218t1h5e0f.jpg)
/nginx/o/2010/10/16/450277t1h65f9.jpg)
Tallinna ülikooli politoloog Tõnis Saarts nimetas asjaolu, et seekordsetel parlamendivalimistel kandideerijate seas on naisi vaid 22,6 protsenti, igati loogiliseks.
Politoloog: naiskandidaatide vähesus on täiesti loogiline
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Nii maskuliinse ühiskonna puhul nagu Eesti on see täiesti loogiline,» ütles Saarts. Ta selgitas, et Eesti ühiskonnas domineerivad väga maskuliinsed väärtused ja uuringud on näidanud, et ligi pool elanikkonnast peab poliitikat meeste alaks, kuhu naistel ei tohikski asja olla. «Selles mõttes meenutab Eesti pigem Lõuna-Euroopat või Venemaad,» ütles Saarts, kelle hinnangul takistab alavääristav suhtumine naiste poliitikasse liikumist.
Politoloogi sõnul saab naiste osakaal poliitilistes esinduskogudes tõusta alles pärast seda, kui muutunud on ühiskonna hoiakud. «Erakonnad panevad ise võimekaid naisi nimekirjade etteotsa, aga sellega peab kaasas käima ka hoiakute muutus,» rõhutas Saarts. Just seetõttu ei usu ta, et ka sookvootide kehtestamisest abi oleks. «Küsimus on ühiskonna järk-järgulises arengus, siin mingit revolutsiooni teha ei saa,» märkis politoloog.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nõue, et poliitilistes esinduskogudes peaksid naised moodustama vähemalt 40 protsenti, pole Saartsi hinnangul lähiajal tõenäoline täituma, kui just tõesti sookvoote sisse ei seata.
Samas toonitas politoloog, et Euroopa parlamentides ongi naissaadikute osakaal keskmiselt 20 protsendi ringis ehk sama suur kui Eesti viimaste riigikogukoosseisude puhul.