/nginx/o/2011/01/29/506573t1hd117.jpg)
Neil päevil, mil Eesti Energia teatas rekordilisest 1,9 miljardi krooni suurusest puhaskasumist, rääkis Harjumaa elanik Tom Valner (31) uskumatu loo, miks ta tunneb ennast pärast ligi aastast monopoliga kemplemist nagu viimane kalts. Eestis elamisest tüdinenud mehe juttu vahendab Nils Niitra.
«See jama sai alguse mullu aprillis, kui Eesti Energia (EE) teatas plaanilisest elektrikatkestusest. Vahetult elektrikatkestuse algul hakkas DVD-mängija tossama. Arvuti paukus, nagu oleks seal keegi kuulipritsiga sees istunud. Muid asju ei pannud algul tähele – vool läks ju ära.
Läksin linna ja võtsin arvuti kohe kaasa. Helistasin EEsse ja küsisin, mis te teete seal. Öeldi, et nemad pole midagi teinud, aga kui teil on asjad läbi kärsanud, siis viige need remonti, võtke aktid ja tšekid ning tooge need klienditeenindusse. Teenindusest öeldi, et EE hüvitab kõik kahjud.
Arvuti viisin parandusse, see oli uus ja läks garantii alla. Tossanud DVD-mängija oli samuti uus, aga see jäi õnneks tööle. Õhtul hakkasimegi proovima, kuidas asjad töötavad. Kõik mobiililaadijad ja kaks elektronkella olid läbi kärsanud, aga nende pärast ei hakanud ma EE poole pöörduma.
Toit läks raisku
Õhksoojuspump oli ka läbi. Remondimehed käisid ja ütlesid, et seda enam remontida ei saa ja tuleb uus panna. Ostsin siis 12 600 krooniga uue pumba, sest meil käib kütmine õhksoojuspumbaga.
Olin ostnud just uued külmkapid ja mõlemad töötasid, aga kõik sügavkülmas olnud asjad tuli minema visata. Meil oli seal külmutatud marju ja palju liha. Eks neid sai talveks varutud, mul ju neli last ja viies tulekul. Kõigel oli korralik plastmassi kärsahais küljes ja süüa see kraam enam ei kõlvanud.
Tegime sügavkülmiku tühjaks ja see jäi lihtsalt seisma. Kui suvel hakkas jälle marjaaeg tulema, panime külmiku käima, ja mida ta ei teinud, on külmutamine.
Siis lükkas mingi EE komisjon selle esimese soojuspumba soetamist puudutanud kahjunõude tagasi. Helistasin ja küsisin, et mismoodi ikkagi. Võrguhaldur Alo Toom ütles, et see on täiesti loomulik asjade käik ja et ma võin esitada uue kahjunõude.
Esitasin siis sellele komisjonile teise taotluse ja ka selle lükkas EE tagasi. Nad teatasid, et nende näit seal peakontoris ei viita, nagu oleks süsteemis olnud mingeid kõrvalekaldeid või midagi säärast. EE väitis, et tegu ei saa olla nende veaga, sest kellelgi teisel midagi läbi ei kärsanud. Aga siin ei elagi nädala keskel kedagi peale minu pere.
Siis ütles Toom, et on ka üks sõltumatu komisjon, kus on lisaks EE esindajale mõned sõltumatud spetsialistid tehnikaülikoolist ja mujalt. Saatsin siis oma avalduse augusti algul EEsse, mis selle komisjoni kokku peaks kutsuma.
Helistasin augusti lõpus uuesti ja tundsin huvi, et kunas see komisjon kokku tuleb. Siis öeldi, et praegu on puhkuste aeg ja komisjon tuleb kokku septembri lõpus. Lubati teada anda. Selles kahjunõudes oli juba külmkapp ka sees.
Samasugune külmkapp maksab kuskil 7000 krooni, aga mina lasin selle tuua Rootsist ja mul ei ole tšekki. Tegu oli mingi seisma jäänud laojäägiga.
Septembri lõpus ütlesid nad, et vastus tuleb kohe ja siis nad annavad teada.
Komisjon otsustas lõpuks, et süüdi oli EE ja kahju tuleb hüvitada. Esimese kahe taotluse puhul saadeti mind seega automaatkorras pikalt.
Esialgne soojuspumba katkiminekut ja väljavahetamist puudutav akt ei kõlvanud EE-le. Külmkapi aktiga asi venis, sest olin ise vahepeal mullu oktoobris-novembris välismaal ja mul polnud aega külmkapiga tegelda.
Viisin siis detsembri algul külmkapi remonti ja anti hinnang, et rikke põhjustas ülepinge ja seadme remont maksab rohkem kui uue ostmine. Küsisin ka õhksoojuspumbaga seoses firmast uue akti, mis pidi vastama EE nõudmistele. Toom ütles, et nüüd peaks kõik sobima, aga siis anti teada, et need aktid ikkagi ei kõlba.
Siis lasin külmkapi akti veel korra ümber teha, aga see ei kõlvanud ikka. Siis helistasin Toomile või saatsin meili, et kuulge, käige ka sinnasamusesse kohta! Mitte kellelgi peale teie enda pole ettekujutust, milline see akt peab olema!
Aktidel on telefoninumbrid – võtke kätte ja helistage neile või minge ise kohale. Küsige siis selliseid akte, nagu teil vaja on! Tööaeg maksab mul ka midagi!
Siis läks jälle mõni aeg mööda, aga midagi ei kuuldunud. Siis võtsin uuesti ühendust ja Toom teatas, et tema on saatnud kirja külmkappi hinnanud Farwelli, aga pole vastatud. Siis ma ütlesin, et võtke telefon kätte ja helistage ning küsige, mis asja teil vaja on. Siis ta lubas lõpuks helistada.
Naeruväärne hüvitis
Jaanuaris tuli teade, et nüüd on kõik korras, aga käib asjade hindamine. Nemad tegid mingisse firmasse päringu, palju selline külmkapp võiks maksta. Nad küsisid ühelt firmalt, palju see nelja aasta vanune pump võiks maksta, mitte uus, mis sai üles pandud. Uuena maksis vana pump koos paigaldamisega vast 12 000 – 13 000 krooni ringis. Olin selle pumbaga täitsa rahul, kui see veel töötas.
Vahepeal helistasin ka tarbijakaitsesse ja tundsin huvi, mida teha. Sealt öeldi, et EE-l pole ette antud mingit aega, mille jooksul tuleb asjad korda ajada, aga nad peavad seda tegema mõistliku aja jooksul. Seda, mis asi on mõistlik aeg, ei oska keegi öelda.
Uurisin ikka, et kunas siis kahjuhüvitis tuleb. Öeldi, et jaanuari algul tuleb komisjon jälle kokku. Vastus tuli siiski hiljem kui lubatud ja selles seisis, et nad on hinnanud kahju 519 euro (8100 krooni) peale ja maksavad selle nüüd välja. Helistasin jälle ja küsisin, et kas te teete nalja, ma ei saa selle eest isegi õhksoojuspumpa!
Aga siis öeldi, et need asjad maksavadki kasutatud peast niipalju. Hea küll, ma saan aru, et külmkapi võib osta kasutatuna, aga mismoodi nad kujutavad ette, et ostan endale kasutatud õhksoojuspumba ja lasen endale üles panna? Esiteks ei müü neid kasutatuna peaaegu keegi ja teiseks pole kindel, kas selline asi ka töötab.
Rääkisin juba advokaadiga, kes ütles, et see, mis on tehtud, ei ole üldse reaalne. Esiteks maksab sinu enda aeg. Soovitan inimestele, et kui EE teil midagi läbi laseb, helistage parem kohe klienditelefonile ja teatage neile, et võtke see krempel, tõstke auto peale ja minge remontige ja jookske. Seniks andke mingid laenutuse asjad asemele.
EE keeldus mulle näitamast selle n-ö sõltumatu komisjoni otsust – see on nende jutu järgi salastatud info. Ja siis küsisin Toomilt neid akte, mille alusel EE mulle 519 eurot maksis. Aga selle asemel saatis ta mulle needsamad aktid, mille mina talle viisin!
Ma ei tea, kas EE töötajatel pole endal lapsi? Ma ei tea, kas nad pole kunagi maal elanud ega puudust tundnud? Marjad jäid meil ju sel suvel lastele külma panemata, sest neid polnud kuhugi panna.
Ei jõua enam
Kui sa EE-le võlgu jääd, siis küsivad nad kohe viivist. Kui see jama venis, siis ütlesin neile, et makske nüüd mulle ka viivist. Ma ei taha selle paberimajanduse ajamise eest raha, tahan saada viivist alates sellest hetkest, kui kärssasid läbi minu asjad, kuni selle ajani, kui nad jõudsid selgusele, et see on nende süü. Muidugi öeldi, et sellist asja nad ei praktiseeri.
Ma ei tea, miks EE niimoodi käitub. Võib-olla loodavad nad niimoodi midagi kokku hoida, sest algul saatsid nad kohaliku energeetiku siia liine üle vaatama ja tema ütles, et need liinid on väga heas korras. Aga siis käisin liinialused läbi ja tegin neist pealelangenud okstest ja väljaveninud traatidest pildid. Muide – enne kui see n-ö sõltumatu komisjon kokku tuli, vahetas EE postidel traadid õhukaabli vastu välja.
Oleme siin sügiseti ja talviti pidevalt ilma vooluta, nüüd jaanuaris juba kaks korda ja pikalt. Ostsin endale generaatori, et ei peaks istuma pimedas.
Kui nüüd lisada kõigele see, et ma elan maal metsa sees ja kui tee pole hommikul lahti lükatud, soovitab teelükkaja helistada valda ja küsida luba, et ta mul tee lahti lükkaks, siis ei tahaks ma selles riigis enam elada. Koliksin siit hea meelega minema, kui oleks hea idee, kuhu kolida.
Olen olnud kogu aeg välismaale tööle minemise vastu, sest elan siingi ära. Tööpuudus pole meil nii hull, aga meil on probleemiks suhtumine inimesse.
Kui inimesse suhtutakse nagu viimasesse kaltsu, saab tal villand ja ta läheb sellest riigist ära. Ei jõua enam!»
EE selgitus
Eesti Energia Jaotusvõrk teatas Postimehele, et ei hüvitagi riknenud seadmeid nende soetusmaksumuse, vaid turuväärtuse alusel. Järgnevalt ettevõtte selgitused muutmata kujul.
Jaotusvõrk teostas 19.04.2010 ja 20.04.2010 Kolga-Uuetoa ja Mätta elektriliinidel hoolduse ja remondiga seotud plaanilisi elektrikatkestusi. Plaanilisest katkestusest teavitasime ka klienti ette.
Pärast kliendi kahjunõude saamist kontrollisime, kas neil liinidel võis toimuda rikkeid või pingekvaliteedi kõikumisi, mis oleks võinud põhjustada seadmete riknemist. Kontrolli käigus ei tuvastanud me kõrvalekaldeid normidest. Selle kontrolli põhjal langetas Jaotusvõrgu kahjunõuete komisjon ka otsuse.
Klientidel on võimalik Jaotusvõrgu komisjoni otsusega mittenõustumise korral pöörduda kahjunõuete menetlemise erikomisjoni, kuhu kuuluvad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Tallinna Tehnikaülikooli ja tarbijakaitseameti esindajad. Seda võimalust meie klient ka kasutas.
Erikomisjon koguneb, kui on kogunenud piisavalt juhtumeid, mida menetleda. Suvise aja tõttu kogunes komisjon septembrikuus ja leidis, et sündmus oli siiski põhjustatud Jaotusvõrgu tegevusest ning otsustas kahjunõude rahuldada. Otsuse põhjal tuleb Jaotusvõrgul korvata kliendi varale tekkinud kahju.
Nii kahjunõuete läbivaatamisel kui ka kahjude hüvitamisel püüab Jaotusvõrk kaardistada alati väga täpselt kogu toimunu ja kontrollib kõik faktid. Palume kliendil esitada dokumendid, mis kirjeldavad tema varale tekitatud kahju ja vara väärtust.
Ka antud juhul palusime kliendil esitada dokumendid kõikide kahjustunud seadmete kohta. Vajaliku dokumentatsiooni kogumine, läbitöötamine, kliendiga täpsustamine võtab paratamatult aega ja tundub kliendile pikk.
Tänaseks oleme defekteerimisaktide jaoks välja töötanud kindlad vormid ja nõuded, et vältida tulevikus sarnaste probleemide kordumist, kui tellitud akt ei vasta nõuetele ja põhjustab kahjuhüvitamise protsessi venimist. Edastame kliendile veel kord vabandused ning kinnitame, et oleme antud juhtumist õppinud ja oma tööprotsesse tänaseks täiustanud.
Jaotusvõrk ei hüvita riknenud seadmete maksumust soetusmaksumuse, vaid turuväärtusese alusel ehk siis vaadatakse samasuguste näitajatega seadmete hetkel müüdavaid hindu (tavaliselt internetist). Soojuspumba hetkeväärtust oli keeruline hinnata, kuna Eesti turul sellist seadet ei müüda.
Kuna soojuspumba defekteerimisaktil oli kliendi poolt tellitud ettevõtja kinnitanud, et sellist seadet ei saa remontida, lähtus Eesti Energia kahju suuruse kindlaks tegemisel sarnase seadme turuväärtusest (arvestades amortisatsiooni). Kahju hüvitamise üldpõhimõtted tulenevad Eestis kehtivast võlaõigusseadusest.
Mõistame kliendi pahameelt. Protsess on olnud pikk, oleme olnud mitmes küsimuses eri meelel, kliendil on tulnud meile esitada mitmeid dokumente. Kahjunõuete menetlemise eesmärk on jõuda kõige õiglasema otsuseni. Just seepärast on klientidel alati olemas ka võimalus erikomisjoni poole pöörduda.
/nginx/o/2013/12/11/2683028t1hbb7e.jpg)