/nginx/o/2015/06/30/4229683t1h310c.jpg)
Siseministeerium lükkas tagasi Euroopa Komisjoni etteheite, justkui Eesti keelduks selget põhjust esitamata vastu võtmast Euroopa Liidu rändekava alusel ümberpaigutatavaid sõjapõgenikke.
Eesti lükkas tagasi Euroopa Komisjoni etteheite põgenike ümberpaigutamise asjus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti panus rändekriisi lahendamisel on olnud konstruktiivne ja vastutustundlik. Kui vaadata sõjapõgenike ümberpaigutamise tempot Euroopa Liidu riikides laiemalt ja võrrelda seda Eestiga, ei ole meile abi pakkumise osas midagi ette heita,» ütles Postimehele siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Raivo Küüt.
Ent komisjoni hinnangul on Baltimaad lükanud tagasi ümberpaigutamise taotlusi põhjendatud selgitusi andmata või alustel, mida ei ole mainitud Euroopa Liidu Nõukogu põgenike ümberpaigutamist puudutavas otsuses. Samuti heidetakse ette protsessi aeglust. Komisjon on avaldanud sarnast kriitikat juba teist korda oma ümberpaigutamist ja ümberasustamist käsitlevas raportis.
Küüt lükkas aga komisjoni etteheite tagasi ja kinnitas, et ümberpaigutamisest keeldumisel on Eesti ikkagi kasutanud vaid neid aluseid, mida näeb ette ka Euroopa Liidu Nõukogu otsus. «See tähendab, et ümberpaigutamisest on õigus keelduda juhul, kui näeme meile kättesaadavate andmete põhjal, et inimene võib kujutada ohtu riigi julgeolekule või avalikule korrale,» märkis ta.
Ministeeriumi asekantsler lisas, et igal liikmesriigil on õigus otsustada, keda oma territooriumile lasta ja keda mitte. «Lähtume otsuste tegemisel inimeste kohta koostatud toimikutest, andmebaaside päringutest ja iga ümberpaigutatavaga läbi viidavatest intervjuudest.»
Samas toob komisjon oma hiljutises teatises välja, et Baltimaad kasutavadki just seda viimast võimalust ära põgenike ümberpaigutamise keeldumisel. «Liikmesriigid saavad küll väljendada oma eelistusi ümberpaigutatavate suhtes ning Kreeka ja Itaalia võimud saavad selle arvesse võtta, aga eelistus ei saa olla põhjus taotluse tagasilükkamiseks,» kõlas Brüsseli ametniku väide.
Siiski tahab komisjon rõhutada, et Balti riikidesse ümberpaigutatavate arv on märkimisväärselt suurem kui juhtumid, kus taotlus on tagasi lükatud.
Euroopa Liidu riigid on leppinud kokku paigutada kahe aasta jooksul kvootide alusel teistesse riikides ümber 160 000 Kreekasse ja Itaaliasse saabunud sõjapõgenikku.
21. juuli seisuga olid liikmesriigid ümber paigutanud 3362 sõjapõgenikku, neist 2485 Kreekast ja 877 Itaaliast. Türgist on 13. juuli seisuga pärast Euroopa Liidu ja Türgi lepet Euroopa Liidu riikidesse ümber asustatud 802 inimest.
Eestisse on praeguse seisuga ümber paigutatud 36 põgenikku. Eesti on avaldanud valmisolekut ümber asustada või paigutada kuni 550 rahvusvahelist kaitset vajavat inimest. Kõik rahvusvahelise kaitse saajad peaksid Eestisse jõudma kahe aasta jooksul.