Noored, kes ei oska hääldada ENSV

Milline ta on, meie 25aastane Eesti, küsisime Postimehe toimetuses kevadel ja otsustasime otsida vastust läbi nende, kes on täpselt sama vanad kui taasiseseisvunud Eesti.

Rahvastikuregistrist saime teada, et neid, kes 20. augustil 1991 sündisid, on kokku 62 – 43 poissi ja 19 tüdrukut. Neist 48 on sündinud Eestis, aga neist kahte pole enam meie hulgas. Kolm on sündinud Ukrainas, kaks Venemaal ja Leedus, üks USAs, Gruusias, Hondurases, Indias, Saksamaal, Soomes ja Türgis. Nende hulgas on 44 Eesti kodanikku, 54 elab Eestis. Viimastest on noormehi üle kahe korra rohkem kui neidusid – 38:16.

Postimehe lugejatega olid valmis neist kõigist oma lugu jagama 17 – viis noort naist ja 12 noort meest. Loe pikemalt...

17 noort inimest, Tallinnast ja Tartust, Väike-Maarjast ja Valgamaalt, Saksamaalt ja Hondurasest, kes on sündinud 25 aastat tagasi Eesti taasiseseisvumispäeval, loevad videos ette otsuse "Eesti riiklikust iseseisvusest", mille Eesti ülemnõukogu võttis 25 aastat tagasi vastu. See otsus taastas Eesti Vabariigi õigusjärgluse alusel ja selle järgi võime 2018. aastal tähistada Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. 

Hilda Vaike Molina Madisson

„See on nii kummaline, kui elad kogu elu teisel maal ja siis tuled kuhugi, kus näed endasarnaseid.“

Hondurases sündinud ja üles kasvanud Hilda Vaike Molina Madisson jutustab uskumatu loo, kuidas Hondurase tüdruk on sünnijärgne Eesti kodanik, kuigi vaid korra Eestis käinud.

Loe rohkem

Raido Randoja

„Eluga tuleb alati edasi minna ja lasta minna asjadel, mis takistavad arengut.“

Maalikunstnikust ettevõtja Raido Randoja sai elutõed selgeks juba pärast põhikooli. Rahu tegemine elu ja surmaga on Raidole andnud julguse teha täpselt seda, millest ta vaid unistada oskab.

Loe rohkem

Meelis Lahtvee

„Soovin, et eestlaste palgad oleksid inimväärsed ning looma kombel rügamata saaksid kõik suud toidetud ja maksud makstud.“

Maal kasvanud Meelis Lahtveele teeb muret, et inimesed kolivad linna ära ja selle tulemusel muutuvad olulised teenused maainimestele üha raskemini kättesaadavaks.

Loe rohkem

Florian Marcus

„Saksamaa on tore riik, aga see ei tekita nii kodust tunnet kui Tartu.“

Tartus magistrikraadi omandav sakslane Florian Marcus sündis Hamburgis kaks nädalat pärast tähtaega. Tema vanemad naljatavad, et poiss ootas Eesti taasiseseisvumist.

Loe rohkem

Pamela Puidak

„Eesti on ikkagi isamaa ja seda võiks ikkagi südames hoida, olgugi et sa elad kusagil mujal.“

Kristlasest keemiamagistrant Pamela Puidak leiab, et tema kunagine mõtteline palatikaaslane sünnitusmajas, taasiseseisvunud Eesti, on sirgunud veerandsajandiga üsna kuldaväärt tegijaks.

Loe rohkem

Sergei Metlev

„Ettevõtlikule ja julgele inimesele ei olegi piire.“

Mustamäe hoovist pärit Sergeid viis tema ema Nõmmele jalutama – see oli täiesti teistsugune maailm, kus inimesed elasid väikester majades ja rääkisid tänaval eesti keelt.

Loe rohkem

Martin Leppik

„Kui vaadata seda, kui kaugele on jõutud 25 aastaga, siis järgmise 25 aastaga saavad asjad ainult paremaks minna.“

Rändurihingega Martin Leppik näeb oma tulevikku Eestis, kui majandus püsib stabiilsena ja idanaaber kiusama ei hakka.

Loe rohkem

Ott Ilves

„Kui mu töökaaslasele karjutakse tänaval järele seetõttu, et tal on teistsugune nahavärv, siis ma ei ole selle üle uhke.“

Sõjakirjandushuviline Ott Ilves arvab, et Eesti vajab rohkem tegusaid noori, kellel on oma selge arvamus ja kes julgevad selle välja öelda.

Loe rohkem

Raiko Pajur

„Niikaua kuni ei ole kindel, et juhtub, ei ole mõtet nii väga muretseda ka.“

Küberkaitseliidus kaasa lööv IT-ekspert Raiko Pajur arvab, et põlvkonnakaaslased ei mõtle, et nad on eestlased ja peavad Eestis olema, vaid nad on eestlased ja neile on terve maailm vaba.

Loe rohkem

Karl Kuusiku & Maarja-Liisa Vaher

"Samal päeval Pelgulinna sünnitusmajas ilmavalgust näinud Maarja-Liisa ja Karl said seitse aastat hiljem kokku samas klassis. Mõlemad on Saue koolist kaasa saanud rahvusliku meele."

Maarja-Liisa: Esimese omateenitud raha eest ostis Maarja-Liisa Vaher lilla nukuvankri, mis maksis 400 krooni. Nüüd, 20 aastat hiljem valmistub Maarja-Liisa emaks saama.
Karl: Armeenia-Eesti segaverd Karl Kuusiku mõtleb Sauel ühe omanäolise, muusikaga restorani avada. Tal on kaks kirge: koorilaul ja lihagrillimine.

Loe rohkem

Kaia Vester

„Tais on alati kõigil naeratus näol ja keegi ei vaata sulle kurjalt otsa. See ongi see, mida võiks Tai inimestelt õppida.“

Tillukesest Pisisaarest hiigelsuurde Bangkokki kolinud Kaia Vester tunneb enim puudust kodumaisest söögist. Ta naudib küll suurlinna melu ja sõbralikke inimesi, kuid igatseb vahel Eesti rahu ja vaikust.

Loe rohkem

Siim Laks

„Praeguses Eestis toimetulekuks peab olema ise väga hakkaja. Midagi kandikul kätte ei tooda ja kõik tuleb ise välja teenida.“

Siim Laks soovib Eestile jõudu iseseisvana vastu pidada ja endale jaksu maamaja remontida. Ta ostis endale talu otse keset Vabadussõja ohvriterohkeima vastasseisu, Paju lahingu välja.

Loe rohkem

Ragnar Viikoja

„Geenid tõmbavad mind jätkuvalt, aga perekonna ettevõtmine rohkem.“

Noor geeniteadlane Ragnar Viikoja loob vanematetalus silla geenitehnoloogia ja põllumajanduse vahel.

Loe rohkem

Boris Ljubtšenko

„Jooksid, kukkusid end katki, tõusid püsti ja jooksid edasi.“

End maarotiks nimetav kirglik surfar Boris Ljubtšenko unistab küll Prantsusmaa või Portugali hiidlainetest, kuid Eestist ei taha ta kusagile mujale kolida. Tema hing ihkab kohalikku surfiparadiisi Hiiumaale.

Loe rohkem

Birgit Uibu

„Ma ei eelda, ei oota inimestest midagi, aga inimeste vastu tuleb olla hea, isegi kui nemad seda ei ole.“

Austraalias, Uus-Meremaal ja Taanis elanud noor maailmarändur Birgit Uibu hindab Eestit väikse ja kokkuhoidva riigina ja arvab, et siin on väga hea ja turvaline elada.

Loe rohkem

Devid Dunkin

„Ma ütlen, et olen Eestist, aga olen venelane.“

Ivangorodis sündinud Narva noormees Devid Dunkin kasvas üles kakskeelsena ja tal ei ole olnud kerge end määratleda. Oma unistustes võiks ta elada soojal ajal Eestis ning sügisel-talvel mõnel soojal maal.

Loe rohkem